Nääs: prokuratuur näeb struktuurides kallutatud jõudusid

Edgar Savisaar ja tema kaitsja Oliver Nääs. Foto: Tairo Lutter

Edgar Savisaare kaitsja Oliver Nääs kirjutab, et kui riigiprokuratuur on seisukohal, et keegi on faktidega, seadustega või kohtusüsteemiga manipuleerinud, siis tuleb sellised väited esitada faktipõhiselt.

«Savisaare suhtes kriminaalmenetluse lõpetamisega kaasnenud esimesed emotsioonid avalikkuses hakkavad vaibuma ning arvamusi ja avaldusi on olnud seinast seina. Üksteisest üle- ja möödarääkimise järel vajavad mõningad asjaolud taaskord selgitamist, mida ma alljärgnevalt ka teen,» kirjutab Oliver Nääs.

Esiteks. Kui riigiprokuratuur on seisukohal, et keegi on faktidega, seadustega või kohtusüsteemiga manipuleerinud, siis tuleb sellised väited esitada konkreetselt ja faktipõhiselt – kes, mida, kus ja millal tegi. Praegu on riigiprokuratuuri kahtlused rahvameditsiini tasemel ning kui otsus ei osutunud ootuspäraseks, siis järelikult on «kuskil struktuurides kallutatud jõud».

Tuletan meelde, et kohtu otsustuse aluseks ei ole nn Savisaare ihuarsti dr Peep Põdderi arvamus. Kohus tugines otsustust teha eelkõige endokrinoloogist vannutatud eksperdi Vallo Volke arvamusele.

Konkreetse endokrinoloogi Vallo Volke valis komisjoni Eesti Kohtuekspertiisi Instituut. Kohustuse kaasata ekspertkomisjoni ka endokrinoloog pani Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile kohus, võttes aluseks esimese komisjoni töös osalenud kardioloogi professori Margus Viigimaa soovitused. Tartu Ülikooli Kliinikumi endokrinoloog Vallo Volke on tunnustatud erialaspetsialist, kellel ei ole olnud Savisaarega isiklikku kokkupuudet.

Riigiprokuratuuri kahtlused lükkas teisipäevases määruses ühemõtteliselt ümber ka kohus. Kohus tõi välja, et Savisaar ei ole haiglas viibinud ainult kohtuistungite ajal, vaid ka korduvalt ka kohtuistungite välisel ajal. Samuti viitas kohus, et Savisaare ravi on ekspertkomisjoni liikmete poolt hinnatud asjakohaseks ja kaasaegseks. Samuti tõi kohus välja, et Savisaar on järjepidevalt, mitte ainult kohtumenetluse ajal, ravinud ennast ühe arsti juures ja see ei ole talle kuidagi etteheidetav.

Need asjaolud on aga riigiprokuratuur kohtumäärust kommenteerides enesele mugavalt jätnud tähelepanuta. Eesti riigi esindajad ei saa endale lubada faktidele tuginemata subjektiivsete kahtluste esitamist avalikult, eriti olukorras, kus heidetakse ette sisuliselt pahatahtlikku käitumist.

Teiseks. Kohatu on rääkida lüngast seaduses, mida praegusel juhul on väidetavalt ära kasutatud. Seaduse lüngaga ei ole tegemist juba põhjusel, et alus menetluse lõpetamiseks tervislikel põhjustel on menetlusseadustikus otsesõnu sätestatud aastast 2011. Lisaks on seoses tervisega Eestis kriminaalmenetlusi varasemalt lõpetatud vähemalt üheksal korral. Nende juhtumite puhul ei ole prokuratuur kunagi olnud täheldanud seaduses lünka.

Kummalisel kombel ärkas alles nüüd ka justiitsminister Urmas Reinsalu, kes pidas vajalikuks sel teemal sõna võtta. Muidu kohtute sõltumatuse ja võimude lahususe eestkõnelejast minister ei ole tervislikel kaalutlustel menetluse lõpetamise võimaluses varasemalt kordagi probleemi näinud, küll aga nüüd.

Kolmandaks. Riigiprokuratuur on proovinud nii kohut kui avalikkust veenda, et inimese organism töötab enamushääletuse põhimõttel. Kuna kuus eksperti on rohkem kui üks ekspert, siis järelikult on enamusel õigus. See lähenemine on ekslik.

Edgar Savisaare tervise hindamiseks moodustati komisjon, mis mehitati erinevate erialaspetsialistidega. Vajaduse sellise komisjoni järgi tulenes Savisaare erakordselt komplitseeritud terviseseisundist. Seetõttu andsid eksperdid arvamused oma erialateadmistest lähtuvalt.

Eluohtliku seisundi tekkimiseks piisab aga ka ainult ühe eksperdi valdkonda kuuluvast terviserikkest. Piltlikult öeldes: kui auto veermik, elektrisüsteem ja käigukast on korras ja enamuses ning katkine mootor on üksi ja vähemuses, ei ole see masin ikkagi sõidukorras. Juristid ei saa seda küsimust matemaatiliselt lahendades olla võrreldaval tasemel eriarstidega, kes on oma teadmiste omandamiseks kümneid aastaid õppinud ja praktiseerinud.

Lõpetuseks võib igaüks teha ka mõtteharjutuse, asetades ennast eilse otsustuse teinud kohtukoosseisu asemele. Kui arst ütleb teile selge sõnaga kategoorilises vormis, et teie edasine tegevus põhjustab väga tõenäoliselt inimese surma, siis kes on valmis enda hingele seda vastutust võtma ning kohtumenetlusega sellistel tingimustel jätkama?

Kriitilisi hinnanguid on väga lihtne anda kodusest tugitoolist, kuid asjaolud muutuvad tavaliselt koheselt, kui asi puudutab ennast või lähedasi. Olgu see siis otsustamise või arstiabi saamise tasandil. Loodetavasti saab Savisaare osas menetluse lõpetamise küsimus kiiresti lõpliku lahenduse ja sellega kaasneb ka õigusrahu.