NME: isikuandmete kaitse seadusesse lisatud sõna pärsib ajakirjanike tööd

Foto on illustratiivne.

FOTO: LIIS TREIMANN / PM/SCANPIX BALTICS

Ajakirjanduserandi sõnastus Eesti andmekaitse määruse eelnõus võib olla vastuolus ELi õigusega, väitsid News Media Europe (NME) juhid riigikogule saadetud kirjas. 

Põhiseaduskomisjon lisas isikuandmete kaitse seaduse eelnõusse avaliku huvi juurde sõna «ülekaalukas», mis ajakirjanduse tööd, sõnas Eesti Ajalehtede Liidu (EALL) tegevsekretär Maige Prööm. Ta lisas, et Euroopa õiguses seda sõna lisatud ei ole.

Pröömi sõnul pöördusid nii EALL kui suurte meediakontsernide juhid seepärast põhiseaduskomisjoni poole, kuid nende murega ei arvestatud. Nüüd on probleemile osutanud ka enam kui 2200 trüki- ja online meedia Euroopa uudiste brändi esindav NME. 

Postimees avaldab muutmata kujul NME juhtide saadetud kirja riigikogu põhiseaduskomisjonile: 

«Teema: ajakirjanduserandi sõnastus isikuandmete kaitse seaduse eelnõus

Austatud riigikogu liikmed

News Media Europe esindab progressiivset uudismeediatööstust Euroopas – esindades enam kui 2200 trüki- või online meedia Euroopa uudiste brändi ja ka raadiot ning televisiooni. NVM on pühendunud pressivabaduse säilitamisele ja edendamisele, propageerides ajakirjandusvabadust, tugevdades avaldamisvabadust ning võideldes uudiste brändide eest, mis on Euroopa loometööstuse elutähtsad osadeks.

Meie tähelepanu on pälvinud, et Eesti isikuandmete kaitse seaduse eelnõu hõlmab seoses isikuandmete töötlemise ajakirjandusliku erandiga üldist «ülekaaluka avaliku huvi» kohustuslikku kriteeriumit.

GDPR- kui tehniline uuendus Euroopa andmekaitse õiguses – hakkas kohalduma üle Euroopa Liidu 25. mail. Nagu ka sellele eelnenud andmekaitse direktiiv, ei sätesta see erandeid ajakirjandusele, vaid jätab selle ülesande Euroopa Liidu liikmesriikidele.

Euroopa Liidu liikmesriigid, kes on vastu võtnud õigusakte seoses GDPRiga, ei ole üldiselt avalikku huvi kui ajakirjanduslikku erandit piiranud eristajaga «ülekaalukas». Näiteks uues Iirimaa andmekaitse seaduses on ette nähtud vastupidine: võttes arvesse väljendusvabaduse ja informatsiooni vabaduse tähtsust demokraatlikus ühiskonnas, tuleb neid õigusi tõlgendada laiendavalt.

Soovime pöörata Teie tähelepanu asjaolule, et ajakirjanduserandi sõnastus Eesti andmekaitse määruse eelnõus võib olla vastuolus EL-i õigusega järgmistel põhjustel:

Esiteks tekib probleem õiguste võrdsusega. GDPRi artikkel 85(2) nõuab põhiõiguste tasakaalu Euroopa Liidu põhiõiguste harta alusel. Harta artikkel 11 käib väljendusvabaduse kohta, artiklid 7 ning 8 käivad aga privaatsusõiguse ja andmekaitse kohta. Need õigused on võrdsed ning nende vahel puudub hierarhiline seos või struktuur. Sellest tulenevalt ei tohiks andmete töötlemist kõrvutada «ülekaaluka» avaliku huviga, kuna see oleks vastuolus eelnimetatud põhiõiguste mitte-hierarhilise omavahelise suhtega.

Teiseks tekib probleem õigustatud huvi piiramise keeluga. Ajakirjanduslik erand isikuandmete töötlemiseks on õigustatud huvi kriteeriumi erikategooria. Euroopa Liidu kohus on väljendanud oma kindlat seisukohta, et õigustatud huvi definitsioon (mis on toodud direktiivi 95/46 artiklis 7(f)) välistab igasugused riigisisesed regulatsioonid, mis seavad õigustatud huvi olemasolu eelduseks lisatingimusi eelnevale sättele – (1) isikuandmete töötlemine peab olema vajalik vastutava töötleja või andmeid saava kolmanda isiku või kolmandate isikute õigustatud huvide elluviimiseks ning (2) selliseid huvid ei kaalu üles andmesubjekti põhiõiguste ja -vabadustega seotud huvisid. See tähendab, et liikmesriik peab leidma tasakaalu, mitte kehtestama lisakriteeriumeid «ülekaaluka avaliku huvi» näol, mis ajaksid tasakaalu saavutamise testi kreeni.

Kolmandaks, GDPR kohustab ajakirjanduslikku erandit tõlgendama laialt. GDPR sätestab preambula punktis 153, et kontseptsioone, mis seonduvad eranditega, nagu näiteks ajakirjandus, tuleb tõlgendada laialt. Võttes arvesse väljendusvabaduse olulisust igas demokraatlikus ühiskonnas, on seadusesse sõna «ülekaalukas» lisamine vastuolus laia tõlgenduse kohustusega, kuna GDPR kohustab liikmesriike endeid vastu võtma õigusakte, mis reguleerivad avaliku huvi korral andmete töötlemist ajakirjanduse poolt.

Kasutades Euroopa Inimõiguste Kohtu sõnastust: «Väljendusvabadus on üheks peamiseks demokraatliku ühiskonna alustalaks, selle arengu peamiseks eelduseks ja eelduseks iga indiviidi eneseteostusel..»

Eelnevast tulenevalt soovitame nimetatud argumente arvesse võtta, kuna see tagab, et ajakirjandusvabadust ei kitsendataks meelevaldselt ega reguleeritaks üle. Me soovitame hoiduda kriteeriumi «ülekaalukas» kasutamisest GDPRi artikli 85 nõutud ajakirjandusliku erandi kaalumistestis.»

Tagasi üles