Eestis töötavad diplomita suuhügienistid

Suuhügienistidel puudub leping haigekassaga, sest seaduse silmis ei ole tegemist tervisehoiutöötajatega.

FOTO: SCANPIX

Eelmisel aastal kehtima hakanud riiklikku hambaravihüvitist ei saa kasutada suuhügienisti külastamiseks ning teenuse eest peavad täies ulatuses tasuma kõik, sealhulgas alaealised.

Suuhügienistidel puudub leping haigekassaga, sest seaduse silmis ei ole tegemist tervisehoiutöötajatega. Suuhügienist tegeleb enamasti igemehaiguste raviga ja hambahaiguste ennetamisega.

Terviseameti esmatasandi tervisehoiu osakonna peaspetsialisti Kaja-Liis Palli sõnul vastutab suuhügienisti tegevuse eest tööandja ehk hambaraviettevõtte juht, kelle juures ta teenust osutab. Kuid tööandja ei istu ravikabinetis ega kaitse patsienti sellise ravitseja eest.

Eelmise aasta lõpus oli saates «Pealtnägija» lugu, kuidas isehakanud täitesüstide tegijad seavad kliendid ohtu. Siis oli terviseameti seisukoht, et tegemist on tervisehoiuteenusega, mida tohivad teostada ainult tervisehoiutöötajad. Ka suuhügienistid teevad oma igapäevases töös tuimastavaid süste. Kuigi sisuliselt võib selle teostaja olla aknapesija, kooliõpetaja või teetööline.

Eesti Suuhügienistide Liidu president Marju Luht ütles, et seaduse järgi võib näiteks hambaarsti töötu abikaasa osutada suuhügienisti teenust, sest seadus ei reguleeri ega kontrolli nende tegevust. «Sa pead ise uurima, kelle juurde sa satud ja kes ta on. Näiteks Tallinnas ravib patsiente ämmaemanda haridusega «suuhügienist» – Eesti tervishoiusüsteemis vahet ei ole, millise augu juures töötad,» ütles Luht.  

Eesti Suuhügienistide Liidus on registreeritud 21 diplomiga suuhügienisti, samas pea pooltes hambakliinikutes töötab vähemalt üks või mitu suuhügienisti. Inimene, kes läheb suuhügienisti juurde, ei saa olla kindel, et see, kes tema hammastega tegeleb, omab vastavat kvalifikatsiooni, sest tervisehoiuregistris andmed puuduvad.

Haigekassa kommunikatsioonispetsialist Kaidi Kasenõmm ütles, et hambaravi hüvitise peamine eesmärk on suunata inimene just esmasele hambaarsti vastuvõtule, eriti need inimesed, kes ei ole pikalt hambaarsti juures käinud, et aidata ennetada tõsisemate probleemide ja suuhaiguste teket, mille ravimine on hiljem tunduvalt kulukam. Paradoks ongi selles, et selliste ülesannetega tegelevadki peamiselt suuhügienistid, kes seaduse silmis ei olegi tervisehoiutöötajad.

Eestis suuhügienistiks õppida ei saa. Kõige lähem koht selleks on Soome, kuid paljud teenuseosutajad läbivad paaripäevase koolituse Moskvas ning leiavad, et sellest piisab. Tartu Ülikooli avalike suhete spetsialist Maria Kristiina Prass ütles, et selle eriala õpetamine on kallis õppetööks vajaminevate seadmete ja materjali tõttu ja hambaarstiteaduse instituudi eelarve ei võimalda õppekava avada.

Tagasi üles