Täna tuleb riigikogus lõpphääletusele seadusemuudatus, mis annab võimaluse piirata ajateenistusest ja õppekogunemisest täitmisest kõrvalehoidjatele väljastatud õiguste ja lubade kehtivust või taotlemist.
Riigikogu hääletab ajateenistusest kõrvalehoidjate õiguste piiramise üle (3)
/nginx/o/2017/09/18/7114605t1hebf1.jpg)
13. juuni 2018, 06:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seaduse muutmisel saavad kaitsevägi ja kaitseressursside amet hakata kohtult taotlema mootorsõiduki, väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse, relvaloa, relva soetamisloa, kalastuskaardi ning jahipidamisõiguse kehtivuse või väljastamise peatamist.
Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Toomas Paur ütles, et riigikaitsest osavõtvate isikute arvu tuleb tõsta ning kohustusest kõrvalehoidjate hulka vähendada. Eestis on riigikaitse ja kaitsevõime aluseks reservarmee, mis moodustub ajateenistuses väljaõpetatud isikutest, kelle oskusi säilitatakse ja täiendatakse õppekogunemisel, lisas ta. «Põhiseaduse kohaselt on kõik kodanikud kohustatud osa võtma riigikaitsest.» Paur lisas, et usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväeteenistusest keeldunud isik on kohustatud läbima asendusteenistuse.
Mainitud meetmeid on kavas rakendada vaid halduskohtu otsusel ja need on pigem erandid, mida kasutatakse eelkõige ajateenistusest korduvalt kõrvalehoidjate suhtes, kelle osas pole seaduses ettenähtud ettekirjutus, rahatrahv ja sunniraha tulemust andnud.
Möödunud aasta esimese kümne kuuga jättis aja- ja asendusteenistusse ilmumata 131 kutsealust, kelle suhtes kaitseressursside amet algatas väärteomenetluse.
Keskmine trahvimäär on 465 eurot ning kõige kõrgem trahvimäär on 1200 eurot, mida on määratud 7 korda. Samal perioodil on arstlikku komisjoni ilmumata jätmise eest kaitseressursside amet edastanud kohtutäiturile sissenõudmiseks 791 sunniraha nõuet.