Osa suursaadikuid peab presidendile oma volikirja üleandmiseks sõitma Narva (2)

Andres Einmann
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
President Kersti Kaljulaid käis eelmise aasta kõpus liinirongiga visiidil Narvas.
President Kersti Kaljulaid käis eelmise aasta kõpus liinirongiga visiidil Narvas. Foto: Liis Treimann

President Kersti Kaljulaid töötab suvel ja sügisel kokku kuu aja vältel Tallinna asemel Narvas, sellel ajal täidab riigipea Eesti idapoolseimas linnas kõiki oma ametikohustusi, võttes muu hulgas vastu suursaadikute volikirju.

Kersti Kaljulaid töötab Narvas ajavahemikul  28. august – 6. september, 12.–16. november ja 26. november – 1. detsember. Presidendi kantselei direktor Tiit Riisalo selgitas, et presidendil ei ole võimalik järjest kuu aega Narvas olla, kuna vahepeal tuleb tal käia välisvisiitidel ja täita muid kohustusi, mida ei ole võimalik Narvast kohapealt teha.

Küll aga kavatseb Kaljulaid oma Narvas viibimise ajal täita kõiki riigipea funktsioone, mida on võimalik seal teha. Kaljulaid ootab oma Narvas viibimise ajal endaga kohtuma riigikogu komisjone, samuti võtab ta seal vastu välisriikide suursaadikute volikirju. Narvas leiab aset ka presidendi lõuna Eesti meediaväljaannete peatoimetajatele.

Ka saab president Narvas viibides kuulutada välja seadusi täpselt samamoodi nagu Tallinnas. Oma Narvas viibimise ajal tegeleb president ka asjadega, millega ta tegeleks tavapäraste maakonnvisiitide raames, näiteks on tal kavas külastada kõiki Ida-Virumaa omavalitsusi.

Presidendi algatusega läheb kaasa ka näiteks Suurbritannia saatkond, mis avab Kaljulaidi Narvas viibimise ajal seal ajutise saatkonna.

Riigipea elab Narvas viibimise ajal 12-kohalises külalistemajas Elektra. Presidendi kantselei on arvestanud, et oma funktsioonide täitmiseks sellest majutuskohast piisab, kuna riigipeaga on kaasas ainult need ametnikud, kelle Narvas viibimine on presidendi ametiülesannete toimimiseks vajalik. Kampaania korras näiteks raamatupidajaid või muid selliseid töötajaid Narva kolima ei hakata.

Juhul kui korraga viibib Narvas rohkem ametnikke, kui Elektrasse mahub, siis saab vajadusel juurde võtta majutuskohti mõnes muus Narva hotellis või külalistemajas.

Töökohana leiab president Narvas viibimise ajal endale kabineti Tartu Ülikooli Narva kolledži nõupidamisteruumis. Kolledži tavapärast õppetööd presidendi sealviibimine ei muuda.

Kogu Narva kolimise projekti eelarve on umbes 4000 eurot, mille moodustab Elektras ööbimine. Muud lisakulu Narva kolimine ei tekita, kuna seal ei ole vahet, kus riigipea oma ametiülesandeid täidab.

Riisalo märkis, et presidendi Narva kolimise peamine põhjus on võtta maja Narva ja Ida-Virumaa suhtes levivaid hirme ja müüte. Ta meenutas, et pärast seda, kui Venemaa annekteeris Krimmi, hakkasid Narvas käima paljud välisajakirjanikud, kes tegid sealt lugusid stiilis «kas Narva on järgmine Krimm».

«Müüdid vajavad ümberlükkamist ka Eestis. Minult on paljud ajakirjanikud küsinud, kas presidendil on ikka turvaline Narvas ööbida. Võime kinnitada, et on küll turvaline,» rääkis Riisalo.

Presidendi kantselei direktor märkis, et riigipea Narva kolimise projekt on leidnud vastukaja ka välisajakirjanduses.

«Kui Kersti Kaljulaid käis mai lõpus visiidil Ukrainas, juhtusin lennujaamas lehitsema kohalikku ukrainakeelset väljaannet The Economist. Täiesti juhuslikult avastasin sealt pildi Kersti Kaljulaidist, kes seisis Narvas Elroni rongi taustal. Nii palju sain tekstist aru, et jutt käis riigipea Narva kolimise projektist,» ütles Riisalo.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles