Pealinn ei soostu avalikustama kõige ihaldatumaid tavakoole

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mitte iga laps ei pääse vanemate soovitud kooli õppima.
Mitte iga laps ei pääse vanemate soovitud kooli õppima. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Kuigi Tallinn on laste määramise 1. klassi lõpetanud, ei avalikusta linn, millistesse piirkonnakoolidesse on kõige suurem tung.

«Kuna kooli määramise esmaseks asjaoluks on lapse elukoha lähedus koolile, mitte taotluste arv, ei ole sellist statistikat koostatud,» ütles Tallinna haridusameti juhtivspetsialisti Viivi Lokk, kui Postimees palus andmeid kõige populaarsemate piirkonnakoolide edetabeli koostamiseks.

Tänavu esitasid pealinna vanemad kokku 3505 taotlust elukohajärgse kooli määramiseks esimesse klassi minevatele lastele ning 1031 peret jättis selle avalduse tegemata. Avalduse esitamata jätnud peredele määras kooli amet.

Kui mõnda kooli soovijaid on rohkem, kui koolil on õppekohti, siis võttis amet arvesse lapse elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise aega.«Eelistades neid, kelle registrikanne on varasem,» sõnas Lokk.

Sadakond peret aga polnud rahul kooliga, mis nende lapsele määrati. «Otsest rahulolematust ühe või teise kooliga ei ole esitatud, pigem on kirjeldatud oma unistuste kooli,» võttis Lokk vanemate pretensioonid kokku. Pärast selgituse saamist valdav osa neist peredest võttis linna pakutud koolikoha vastu.

Rahulolematutele peredele haridusamet selgitas veel kord elukohajärgse koolikoha määramise seadusest tulenevaid aluseid. Esmasteks asjaoludeks on kooli lähedus lapse rahvastikuregistri järgsele elukohale ja õdede-vendade õppimine samas koolis. «Vanemate soovidega saab arvestada vaid võimalusel,» selgitas ametnik.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles