Selle aasta riigieksamite tulemused on kokkuvõttes paremad kui eelmisel aastal
Tehnikaülikoolile teeb muret laia matemaatikaeksami tegijate vähene arv

Eesti keele riigieksam.

FOTO: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Esmased riigieksamite tulemused matemaatika, eesti keele teise keelena ja võõrkeelte osas on võrreldes eelmise aastaga paranenud, eesti keele tulemus on jäänud stabiilseks.

Võõrkeeleeksamites on märgata suuremat huvi eri võõrkeele valimisel. Aasta-aastalt esitab ka üha enam noori vajalikku keeloskustaset kinnitava tunnistuse ning suurenenud on eksaminandide hulk, kes saavutavad võõrkeeleeksamil B2 taseme.

Eesti keele eksami keskmine tulemus oli 62,2 punkti ja eksamit tegi 6529 eksaminandi. Maksimumtulemuse ehk 100 punkti saavutas sel korral 3 õpilast ning ükski eksami sooritanutest läbi ei kukkunud, minimaalselt saadi 5 punkti. Eesti keele riigieksam on toimunud praegusel kujul, kaheosalisena, juba kuus aastat. Aastate jooksul on tulemus olnud stabiilne ning selle aasta keskmine tulemus on sarnane eelmiste aastatega. 2017. aastal oli keskmine tulemus näiteks 62,9 punkti.

Eesti keele teise keele riigieksamit tegi sel aastal kokku 2037 õpilast, eksami keskmine tulemus 63,4 punkti on 3,3 punkti võrra kõrgem kui eelmisel aastal (2017-60,1 p). 100 punkti sai 7 õpilast. Eksamil vähemalt 60 protsenti maksimumtulemustest saavutanud eksaminandidele antakse välja eesti keele B2-taseme tunnistus. Sel aastal saavutas B2-taseme 1245 õpilast ehk 61,1 protsenti eksaminandidest. Võrdluses eelmise aastaga saavutas sel aastal B2 taseme 7,4 protsenti rohkem õpilasi.

Matemaatikas oli õpilastel võimalik sooritada kas kitsal või laial kursusel põhinev matemaatika riigieksam. Kitsa matemaatika eksami valis 3707 ja laia matemaatika eksami 4116 eksaminandi. Nii nagu eelnevatel aastatel, oli ka sel aastal laia matemaatika eksami valinuid rohkem. Kitsa matemaatika eksami keskmine tulemus oli 37,4 punkti ja laia matemaatika eksami keskmine tulemus 55,6 punkti.

Kui kitsa matemaatika eksami tulemus on võrreldes eelmise aastaga kerkinud ühe punkti võrra (2017-38,4 p), siis laia matemaatika eksami tulemus on paranenud 3,8 punkti (2017-51,8 p). Kitsa matemaatika eksamil sai 100 punkti 8 õpilast, kuid laia matemaatika eksamil saavutas maksimumpunktid lausa 37 õpilast, mis on oluliselt rohkem kui eelmisel aastal (2017-8 õpilast).

Võõrkeeleeksamina võisid õpilased teha inglise keele riigieksami või sooritada prantsuse, saksa ja vene keele rahvusvahelise eksami. Õpilastel oli võimalus esitada ka tunnistus haridus- ja teadusministeeriumi poolt  tunnustatud rahvusvahelise inglise, prantsuse, saksa või vene keele eksami sooritamise kohta vähemalt B1-tasemel, millega loeti kohustuslik võõrkeele riigieksam sooritatuks. Tunnistuse esitamise võimalust kasutas tänavu 1195 õpilast.

Inglise keele riigieksami sooritas kokku 7373 eksaminandi, kellest saavutas B1 taseme 21,3 protsenti ja B2 taseme 55,9 protsenti. Inglise keele tulemused on võrreldes eelmise aastaga paranenud. Kasvanud on ka B2 taseme saavutanute osakaal.

Prantsuse keele rahvusvahelist eksamit, mis on võrdsustatud riigieksamiga tegi 142, saksa keele eksamit 174 ning vene keele eksamit 296 õppurit. Ka prantsuse ja saksa keeles kasvas B2 taseme saavutanute arv, vene keele eksami puhul jäi see võrreldes varasemate aastatega samale tasemele.

Sel kevadel toimusid riigieksamid 22. korda ja viiendat aastat uue korra alusel, mille järgi peavad õpilased gümnaasiumi lõpetamiseks sooritama eesti keele või eesti keele teise keelena, võõrkeele ja matemaatika riigieksamid. Sel aastal sooritas riigieksameid 9161 eksaminandi.

Sügisel avalikustatakse esmastele tulemustele lisaks 2018. aasta riigieksamite kokkuvõttev statistika ja analüüs koolide kohta, mis võtab arvesse nii riigieksamite tulemusi kui gümnaasiumi panust õpilaste edasijõudmisse. Gümnaasiumi panus iseloomustab õppetöö tulemuslikkust, võttes arvesse õpilaste lähtetaseme.

Laia matemaatika riigieksami tegijate vähenemine teeb muret

Tallinna Tehnikaülikooli õppeprorektori Hendrik Volli sõnul teeb ülikoolile muret laia matemaatika riigieksami tegijate jätkuv vähenemine.

«Viimase kolme aastaga on see vähenenud 600 võrra. See tähendab potentsiaalselt vähem tudengeid IT ja inseneeria suunale ning sellega ka vähem Eesti majanduse edendajaid. Eesti riigi vajadus uute IT ja insenerisuuna üliõpilaste järele bakalaureuseõppes on ligi 2000 tudengit igal aastal, abituriente, kes sooritavad matemaatika eksami vähemalt 50 punktile, on samapalju ning kõik neist ei lähe õppima tehnikaerialasid,» rääkis Volli.

Riigieksameid korraldav SA Innove on hariduse kompetentsikeskus Eestis, mis edendab üld- ja kutsehariduse valdkonda, pakub üle-eestilise Rajaleidja võrgustiku kaudu karjääri- ja õppenõustamisteenuseid ning vahendab Euroopa Liidu toetusi.

Tagasi üles