/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
/nginx/o/2018/05/03/7822146t1h956f.jpg)
Europarlamendi liige Yana Toom tellis Suurbritannia kasuks spioneerinud endise Vene sõjaväelase Sergei Skripali mürgitamise juhtumi kajastuse uuringu, et leida kinnitust oma kahtlustele juhtumi kallutatud kajastusele Eesti meedias. Uuring valmistas Toomile aga üllatuse, kuna analüüs ei kinnitanud juhtunu ühepoolset kajastust.
Keskerakonda kuuluv Toom rääkis täna uuringu tutvustusel, et lasi uuringu tellida europarlamendi Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu (ALDE) fraktsiooni vahenditest. Toom kuulub europarlamendi kultuurikomisjoni, mille alla kuulub ka meediavaldkond.
«Minu isiklik eelarvamus sellest uuringust tuge ei saanud. Mulle tundus Skripali mürgitamisskandaali puhkemise järel, et Eesti meedia on selle teema kajastamisel paigast ära, kuid tuli välja, et midagi sellist ei olnud,» rääkis Toom.
Toom tellis Skripali mürgitamisjuhtumi kajastamise analüüsi uuringufirmalt Meedius, mis analüüsis juhtumi kajastust eesti- ja venekeelsetes meediakanalites. Meedius uuris teema kajastust nii Eesti meediaväljaannetes, kui ka Eestis tegutsevas Kremli rahastatavas propagandakanalis Sputnik.
Toomi sõnul oli üllatav, et Venemaad Skripali mürgitamisega seostavate artiklite osakaal oli Eesti venekeelses meedias isegi suurem, kui eestikeelses.
Analüüs puudutab artikleid, mis ilmusid ajavahemikus 4. märtsist 4. maini.
Eesti keeles ilmunud artiklitest olid 147 sellised, mis kirjutasid Venemaa osalusest juhtumis. 128 artiklit kirjutas Venemaa osalusest ja Kremli vastuväidetest sellele. 57 artiklis vahendati seisukohta, et Venemaa ei ole juhtunus osaline. 154 artiklis kirjutati juhtunust neutraalselt ehk selles ei olnud esitatud üldse seisukohta, kes on juhtunus süüdi.
Samal ajal oli Eesti venekeelses meedias 130 artiklis vahendatud seisukohta, et Venemaa on süüdi, 210 artiklis olid kajastatud nii süüdistused Venemaa suunal, kui ka Kremli vastuväited. 48 artiklis vahendati seisukohta, et Venemaa ei ole süüdi ning 132 artiklit kajastasid juhtunut ilma süüdlast välja toomata.
Uuring näitas ka, et Yana Toom oli Eesti ajakirjanduses üks enimtsiteeritud isikuid, kes esindasid seisukohta, et Venemaa osaluse kohta Skripali mürgitamises ei ole mingeid tõendeid.
Venemaad kaitsnud isikutest tsiteeriti Skripali juhtumis kõige rohkem Venemaa välisminister Sergei Lavrovi (87 artiklit). Järgnesid Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov (39 artiklit), Vene välisministeeriumi pressiülem Maria Zahharova (36 artiklit), Yana Toom (27 artiklit) ja Venemaa president Vladimir Putin (23 artiklit).
Venemaad juhtunuga seostanud isikutest tsiteeriti Eesti ajakirjanduses enim Briti peaministrit Theresa Mayd (186 artiklit). Järgnesid Briti välisminister Boris Johnson (64 artiklit), peaminister Jüri Ratas (21 artiklit), välisminister Sven Mikser 20 artiklit) ja Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk (17 artiklit).