Mõne nädala pärast hakkab Eesti kohal vaatluslende tegema 19 miljonit maksnud uhiuus seirelennuk, millel küll oma nime pole, aga mida lennusalgas kutsutakse Jänkiks, sest selle registrinumber lõppeb Y-ga.
Eesti taevasse ilmub uus Jänki
20. juuni 2018, 17:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Vana lennuk oli Žiguli ja see on A-klassi Mercedes,» võrdles politsei- ja piirivalveameti (PPA) lennusalga eskadrilli ülem Valeri Kutuzov kahte seirelennukit. Kui vana lennuk sai lennata korraga kolm tundi, siis uue tiivulisega kulub ka kõige kaugemasse Eesti nurka jõudmiseks maksimaalselt 40 minutit ning lisaks suudab see töötada kuni seitse tundi.
«Sellise varustusega lennukit polegi ühelgi Läänemere riigil,» kiitis Kutuzov uut töövahendit. Põgeneva auto numbrimärki on lennumasin võimeline kindlaks tegema mitmete kilomeetrite kõrguselt. «Päris täpselt ei tahaks öelda,» jäi Kutuzov kidakeelseks.
PPA lennusalga operaator-vaatleja Priit Pajusaare sõnul saavad nad tänu suuremale lennuajale senisest märksa paremini tööd teha. «Meil ei ole enam sellist ajalist survet. Lõpmatuseni sellega õhus olla ei saa, aga enam ei pea ka ära kiirustama,» tõdes Pajusaar. Ka on uus lennuk oluliselt vaiksem kui eelmine ning töökohad on hästi ergonoomilised. Kuna uus lennuk on kaks korda kiirem, siis jõutakse sellega sündmuskohale enne, kui võimalik reostus näiteks hajub.
«See on äärmiselt peen instrument, mis nõuab natukene harjutamist, et hästi mängima saada,» tunnistas Pajusaar. Ta tõi näite, et külgradar ise on jäänud paarikümne aastaga samaks, küll aga on kõvasti edasiarenenud tarkvara, millega selle pilti analüüsitakse.
Pajusaar möönis, et võib-olla kagu piiril on lennuki kasutamise võimekus inimeste otsingul väiksem, kuna Eestis on palju pilviseid ilmu ja erinevalt suhteliselt maapinna lähistel lendavast kopterist vajab lennuk suuremat kõrgust. «Absoluutseid asju ei ole olemas, igal asjal on oma piirangud,» tõdes operaator-vaatleja. Küll aga on merevaatluste jaoks on seirelennukil seadmed, mis näevad ka nö läbi pilvede. Pajusaar on kindel, et tänu uuele lennukile mereotsingu võimekus suureneb märgatavalt, sest uued optilised kaamerad võimaldavad näha märksa täpsemalt kui senised.
Praegu on lennusalgas ametis kaks meeskonda, kuhu kuulub kaks pilooti ja üks operaator-vaatleja. Uues lennukis on töökohti kahele vaatlejale. Pajusaare sõnul oleks kaks vaatlejat optimaalne lahendus. «Aga elu näitab kunas või kas üldse me selleni jõuame,» tõdes ta.
Eesti Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toel ostis Eesti endale uue seirelennuki, mis maksab ligi 19,5 miljonit eurot. Lennuki soetamiseks läbi viidud rahvusvahelise hanke võitis Rootsi firma Bromma Air Maintenance AB, mis varustas USAs toodetud Beechcraft King Air 350 just Eesti vajadusi arvestades seiretehnika, kaamerate sensorite jm.
Uus seirelennuk asendab 35 aastat vana ja tehniliselt vananenud Tšehhi päritolu seirelennuki Let L-410. Uut seirelennukit hakatakse kasutama eelkõige Läänemere seireks, et avastada merereostus juba enne rannikule jõudmist, koguda tõendeid reostusjuhtumi tekkimisel ning tuvastada aluste ja nende tegevuse seaduslikkus.
