:format(webp)/nginx/o/2018/06/05/7885115t1hb998.jpg)
Folkloristi Marju Kõivupuu sõnul on Eesti saanud osaks maailmakülast ja riigis elab erineva rahvusliku taustaga inimesi sedavõrd palju, et «ametlike» jaanipäevakommete kehtestamine on juba ette läbikukkunud katse, kuigi paljud inimesed ikka ja jälle tahavad teada, kuidas eesti jaanipäeva õigesti tähistada.
«Tänapäeval on kindlasti väga palju niisuguseid noori inimesi, kes enam võib-olla ei oskagi korralikult jaanilõket üles laduda või seda süüdata, sest palju neid majapidamisi enam on kus, ahjus või pliidi alla põletatakse puid,» nentis Marju Kõivupuu, lisades, et põlisemaid rahvakombeid järgides ei tohiks jaanilõkkes olla prügi, sünteetilist materjali ja muud sodi, mida enam kodumajapidamises vaja ei lähe, vahendab ERR-i uudisteportaal.
Kõivupuu sõnul on Eesti jaanipäevatraditsioonidele oma jäle jätnud ka nõukogude aeg – just siis sai jaanipäevast lärmakas rahvapidu, kus pruugitakse ohtralt alkoholi ning grillitakse šašlõki ja vorste. Folklorist selgitas, et lihatoidud on uuema aja trend ja suvisel ajal talupojakultuuris lihatoite ei söödud.
Läti jaanipeod on Kõivupuu hinnangul seevastu läbi aegade olnud palju rahvuslikumad - avaliku ruumi ehtimiseks kasutatakse jaanipäeval kõike seda, mida loodusest saab, kohutuslik toit on sõir ja saadetakse jaaniteemalisi tervituspostkaartegi.
Loe lähemalt ERR-i uudisteportaalist.