Valitsus: riik ei ole Alfons Rebase mälestustahvli ülespanekuga seotud

Alfons Rebasele on mälestustahvel ka Viljandi muusikakooli seinal Jakobsoni tänaval. Selles majas teenis ta aastatel 1935–1939 Kaitseliidu Sakala maleva instruktorina.

FOTO: Elmo Riig

Mustlas pannakse reedel Posti tänava majale mälestustahvel Teises maailmasõjas sakslaste poolel võidelnud Alfons Rebasele, valitsuse kommunikatsioonibüroo märkis, et tegu on eraalgatusega ning riik ei ole sellega seotud.

«Alfons Rebase mälestustahvel paigaldatakse Mustlas eramaja külge Eesti Sõjameeste Sakala Ühingu initsiatiivil. Tegemist on erainitsiatiiviga, millesse riik ei ole kaasatud,» teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo. «Alfons Rebasele on ka varasemalt paigaldatud mälestusplaat Viljandisse. Eesti sõdurid pidid II maailmasõjas sõdima erinevates vormides ning nende sõdurite mälestust tuleb hoida väärikalt. Mil viisil neid otsustatakse mälestada, on igaühe hea maitse ja tunnetuse küsimus,» seisab valitsuse kommunikatsioonibüroo vastuses.

Alfons Rebase sünnist möödub 24. juunil 110 aastat. «Ta töötas aastatel 1935-1939 Viljandis Kaitseliidu Sakala maleva instruktorina ning samal ajal elas Mustlas mitmes majas. Tahvel tuleb neist viimase seinale,» sõnas Jaanika Kressa Eesti Sõjameeste Sakala Ühingust Sakalale.

Kohaliku kiviraiduri Kalev Pehme tehtud kiviplaadil on Alfons Rebane kujutatud SS-i mundris, mille varrukal on Eesti vapp. «Seinalt jääb Rebane vaatama üle tee Jaani parki Vabadussõjas langenute mälestussamba poole, mis sinna paigaldati esimest korda tema osavõtul 1937. aastal ja uuesti pärast taasiseseisvumist,» rääkis Kressa. Ta rõhutas, et Alfons Rebasele kuulub kõrgeim sõjaväeline autasu, mida eestlane kunagi on saanud.

Rebane oli koos belglase Léon Degrelle 'iga üks kahest välismaalasest, kes Relva-SS-i koosseisus teenis välja Raudristi Rüütliristi  tammelehtedega.  

2002. aastal avati Pärnus Teises maailmasõjas Eesti vabaduse eest võideldes hukkunute mälestusmärk, kuid võeti maha pärast seda, kui oli püsti seisnud üheksa päeva ning toonane peaminister Siim Kallas oli selle avamist nimetanud äärmiselt kahetsusväärseks.

2004. aasta augustis pandi sammas püsti Lihulas. 2. septembril andis valitsus regionaalministrile ja siseministrile korralduse võtta mälestussammas maha, sest see on Lihula kalmistul riigi maale omaniku loata püstitatud ebaseaduslik rajatis, mis kahjustab Eesti mainet vaatamata selle algatajate eesmärkidele. Samba mahavõtmine sama päeva õhtul lõppes kokkupõrkega elanike ja politsei vahel. Toonane peaminister Juhan Parts tunnistas, et valitsus lasi Lihula mälestusmärgi kõrvaldada välispoliitilistel põhjustel. Monumendi teisaldamise tunnistas Parts äärmuslikuks sammuks.

Tagasi üles