Kaitseminister Jüri Luik allkirjastas täna Prantsusmaa ellu kutsutud Euroopa kaitsevalmiduse algatuse ühiste kavatsuste protokolli.
Eesti liitus Euroopa kaitsevalmiduse algatusega
/nginx/o/2017/09/18/7114605t1hebf1.jpg)
25. juuni 2018, 18:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti, Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia, Taani, Portugal, Hispaania, Hollandi ja Suurbritannia kaitseministrid allkirjastasid täna Luksemburgis Euroopa kaitsevalmiduse algatuse (European Intervention Initiative) ühiste kavatsuste protokolli.
Prantsusmaa kutsus president Macroni ettepanekul loodud algatuses osalema sarnaselt mõtlevad riigid, kellel on sõjalised võimed ning otsustuskindlus võitlemaks Euroopat ohustavate ohtudega.
«Algatuse eesmärk on teha suuremat koostööd riskide jälgimisel, mis võivad ohustada Euroopa turvalisust ning arendada ühiselt võimekust kriisidele kiirelt reageerida,» selgitas kaitseminister Luik. Ta lisas, et oluline on jälgida julgeolekuohte nii lõunas kui ka idas.
Kohtumisel kinnitati Euroopa Liidu alalise struktureeritud kaitsekoostöö PESCO projektide juhtimisreeglid ning räägiti kolmandate riikide projektides osalemise tingimustest, mis on eriti oluline just Suurbritannia EList lahkumise valguses.
Märtsis kinnitatud PESCO esimese laine projektide järel on teine laine plaanis kinnitada juba selle aasta novembris. Eestil on teise lainesse koos Soome ja Lätiga plaanis esitada autonoomsete maismaasüsteemide projekt, sõnas Luik.
Samuti allkirjastati täna PESCO raames küberjulgeoleku kiirreageerimismeeskondade ja vastastikuse abistamise projekti tahteavaldus. Kiirreageerimismeeskondade ülesandeks saab olema küberrünnakute alla sattunud liikmesriikide, Euroopa Liidu institutsioonide ja kolmandate riikide abistamine.