N, 2.02.2023

Kohtunike valimine politiseeriks kohtud

Kadi Raal
, Reporter
Kohtunike valimine politiseeriks kohtud
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 19
Hannes Vallikivi sõnul annaks Eesti kohtusüsteemis kindlasti mõningaid asju parandada, kuid laias laastus on kõik väga hästi.
Hannes Vallikivi sõnul annaks Eesti kohtusüsteemis kindlasti mõningaid asju parandada, kuid laias laastus on kõik väga hästi. Foto: Joakim Klementi
  • Advokatuuri juht tõrjub poliitikute ettepanekuid muuta kohtukorraldust.
  • Reforme ei ole mõtet teha reformide pärast.

Advokatuuri juhi Hannes Vallikivi sõnul pole Eesti kohtute tööd vaja ümber korraldada.

Kui justiitsreformi veavad väikesed seltskonnad ja laiemat ühiskondlikku debatti ei toimi, ei sünni sellest ka midagi head, arvab Eesti Advokatuuri esimees Hannes Vallikivi.

Kuu algul esitas EKRE volikogu kaheksa ettepanekut justiitsvaldkonna reformimiseks. Oletame, et neil õnnestubki soovitud justiitsreformi ellu viia. Millised tulemused sel teie hinnangul oleks?

Pigem ei tule head, kui hakatakse põikpäiselt reformima ja põhiseadust muutma. Eestil on neli põhiseadust olnud ja nende väljatöötamisse on kaasatud suur hulk eksperte ja poliitikuid. Kui me praegu väga reformime ja seda viivad läbi väikesed seltskonnad laiema aruteluta, kui ei toimu tsiviliseeritud ja lugupidavat debatti, vaid käib lahmimine, siis sellest asjast head nahka tulla ei saa. Seetõttu võivad ka head ettepanekud rappa minna.

Öelda mõne poliitiliselt ebameeldiva üksiku otsuse pärast, et kohtusüsteemis on kõik läbinisti mäda, ei ole kohtunike suhtes aus ja õiglane.

Teisalt on väga õige, et parteid ja ühiskondlikud organisatsioonid tulevad ettepanekutega välja. Ühiskondlik debatt neis küsimustes ei tohi tabu olla. Küsimus on aga debati ootuses ja mismoodi käitutakse. Kui oma tõde ei peeta ainuõigeks, teised kuulatakse ära ja oma põhiargumente esitatakse ratsionaalselt, siis on kõik väga hästi.

Kas mõni esitatud ettepanek tundus teile ka mõistlik ja rakendatav?

Iva on riigivastutuse laiendamises ning võlgade sissenõudmise ja pankrotimenetluse parandamises.

Ma ei arva, et kohtutäiturid ja pankrotihaldurid teevad halba tööd, aga krooniliste võlglaste ja pankrotimeistritega tegelemine vajaks paremat süsteemi. Minu teada on tulemas pankroti ombudsmani institutsioon ehk tekib võimalus ka keerulisi kantimisi tagasi võita. Kindlasti mõjub see ärikliimale ja -kultuurile hästi.

Konservatiivide üldist pahameelt kohtusüsteemi üle ma ei jaga. Eelmisel aastal tegid kohtud ligi 33 000 lahendit. Loomulikult ei olnud need kõik 100 protsenti õiglased ja oli ka selliseid lahendeid, mida nii akadeemiliselt kui ka poliitiliselt kritiseerida. Üksikute lahendite kriitika ei peaks aga kaasa tooma põhjapanevat reformi. Öelda mõne poliitiliselt ebameeldiva üksiku otsuse pärast, et kohtusüsteemis on kõik läbinisti mäda, ei ole kohtunike suhtes aus ja õiglane.

Kohtunike valimise ettepanek tähendab nende ametite politiseerimist. Maailmas on sellest vaid üksikuid näited. Näiteks USAs valitakse madala astme kohtunikke.

Kas sarnase süsteemi ülevõtmine ja Eesti kultuuriruumi kohandamine oleks mõeldav?

Kindlasti mitte. Eesti ja Ameerika mastaap on liiga erinevad. Siin ei ole selleks ressurssi. Võtame näiteks eraldi põhiseaduskohtu loomise. Mina ei poolda sellise uue institutsiooni loomist, mille tegevuse vajalikkust ei ole veel tõendatud. Meil juba on üldkohtute kaudu hästi toimiv põhiseaduslikkuse järelevalve süsteem.

Kohtu vigu peavad ja saavad parandada ainult kohtud ise. Seepärast on meil mitmeastmeline kohtusüsteem. Kui esimeses astmes läheb midagi valesti või õiguse tõlgendamises on erimeelsusi, siis vigade parandamiseks on teine ja kolmas aste.

Keegi riigikogu liikmetest väitis, et umbes pooled kohtulahendid muudetakse ära. Nii see tegelikult ei ole.

Kui ametnikud või poliitikud hakkavad rääkima reformimisest, siis see tähendab, et silme ees ei ole eesmärk, vaid protsess, millel ei pruugigi konkreetset sihti olla.

Tsiviilasjades kaevatakse edasi alla seitsme protsendi kõikidest esimese astme lahenditest. Kahel eelmisel aastal tühistati või muudeti neist ära umbes 43 protsenti. Kõigi lahendite hulgast on see vaid kolm protsenti. Ei saa öelda, et midagi on massiivselt valesti.

Õigussüsteem peab ühiskonnas looma õigusrahu. See tekib, kui inimene saab oma mure menetleda ja argumendid esitada läbi mitme kohtuastme ja teda kuulatakse ära. Kui aga ütleme, et «proovi, aga šansid on väikesed», siis sellisest menetlusest õigusrahu ei teki. Niisuguseks võib kujuneda plaanitav individuaalkaebusega riigikohtusse pöördumise võimalus.

Seega on mitmeastmeline kohtusüsteem Eestis vajalik ainuüksi ühiskondliku heaolu huvides?

Kindlasti. Aga edasikaebamise võimalus peab olema sisuline. Juristidel ongi eri arvamused. Näiteks kirgi kütnud Rootsis sõlmitud samasooliste abielu Eestis tunnustamise lahend. Esimene kohtuaste arvas, et seda ei peaks tunnustama, teine aste arvas vastupidi ja kolmas aste nõustus ringkonnakohtu otsusega.

Asja vaagisid vähemalt seitse kohtunikku. Nad on kõrgelt haritud juristid, kes pole ainult viis aastat ülikoolis juurat õppinud, vaid teinud ka kohtunikueksami või praktiseerinud pikemalt mujal. Ainult mitme asjatundja põhjalikus arutelus tuleb õiglane lahendus.

Kuidas on lood kohtute töökiirusega? EKRE volikogu käis teiste ettepanekute seas välja, et kohtutele tuleks kehtestada mõistlikud tähtajad, ka varem on see teema ajakirjanduses kõlanud. Samas kuu algul avaldatud edetabelis paistavad Eesti kohtud Euroopas silma oma kiirusega. Kust see kriitika siis tuleb ja mida kohtutelt oodatakse?

Statistiliselt on Eestis asjad tõesti väga hästi. Aga lahendite koguarvus on ka tüüpasjad, kus ei ole pikka menetlemist, kaalumist ega hindamist. Neid asju, mida menetletakse aastaid, on alla kümne protsendi. Tunne, et asjad venivad, tulebki neist üksikutest juhtumitest.

See ei oleks õige, kui väikeaktsionäride õiguste kaitseks peetavad vaidlused kestavad kohtus aastaid. Ka perekonnavaidlustes on menetluste venimine lubamatu. Advokaadid on seisukohal, et õigussüsteem ongi mõeldud võimalikult kiirelt ja optimaalse ajaga õigusliku lahendi saamiseks.

Ent kohtumenetlus peab käima teatud reeglite järgi ja kiireid otsuseid ei saa teha. Oleme Euroopas niigi ühed kiiremad. Võime veel mõne toimingu automatiseerida, kuid kohtute tööd oluliselt kiiremaks muuta ei anna. See tuleks juba kvaliteedi arvelt.

Praegu on riigikogus menetluses eeluurimistele tähtaegade seadmine, kuid see on kahe teraga mõõk. Tähtajad ei ole halb idee ja süütegude uurimine peakski toimuma kiiresti, aga selle arvelt ei tohiks kannatada keerulised menetlused. Kindlasti ei ole aktseptitav, kui inimest jälitatakse aastaid, enne kui talle lõpuks kahtlustus esitatakse.

Kui isik paneb toime sama liiki kuritegusid, siis ei peaks uurijad ja prokuratuur rohkemateks tõenditeks ootama, et äkki ta sooritab veel samu kuritegusid. Asja peaks saatma kohtusse nii kiiresti kui võimalik.

Justiitsreformi ettepaneku valguses – mida tuleks Eesti kohtusüsteemis ringi teha?

Mulle sõna «reform» üldse ei meeldi. See on eufemism, mille alla võib paigutada mida tahes. Kui ametnikud või poliitikud hakkavad rääkima reformimisest, siis see tähendab, et silme ees ei ole eesmärk, vaid protsess, millel ei pruugigi konkreetset sihti olla.

Kohtunikud on meil praegu üsna koormatud, aga paistab, et nad tulevad tööga enam-vähem toime. Menetluste digitaalseks muutmine võib midagi lihtsustada. Advokaadina leian, et kohtunikud ei peaks tegema nii palju kohtumääruseid ja vahemenetlusdokumente, sest kohut saaks pidada ka vähem formaalsete protseduuridega.

Probleem on palkades. Kohtunike palgad on juristkonnas konkurentsivõimelised, aga abilised, kes peavad näiteks istungeid protokollima ja asju registreerima, on vähe tasustatud. Nende keskmine palk on umbes 800 eurot. Selle eest ei saa väga head kvaliteeti nõuda. Osa tehnilise personali tööst saab mehhaniseerida ja selle arvelt ehk palka tõsta.

Kas poliitilised jõud üritavad mõnes kohas ehk liiga agaralt kaasa rääkida? Või ehk vastupidi? Kuidas teie meelest üksteise tegemistesse sekkumistega Eestis olukord on?

Üksteise liivakastis tuleb ikka käia, aga selle juurde peavad käima kindlad reeglid. Poliitikud peavad kohtu rolli austama ja kohus oma ajalooliselt kujunenud piire teadma.

Kohus ise asju ei algata ning lähtub rangelt seadusest. Seadusi ei loo kohus, vaid seda teeb riigikogu, valitsus, ka Euroopa Liit.

Õiguse juurde käivad alati hallid toonid. Kohus lähtub peale seaduste ka põhiseadusesse kirja pandud printsiipidest, näiteks isikuvabaduste austamisest. Ka kehtivatest üldistest käitumisnormidest ja -tavadest. Eestis on nende aluseks kahtlemata lääneeuroopalik kristlik kultuur – ligimesearmastus – ning põhjamaine ellusuhtumine, mis rõhutab töökust ja ausust.

Palju seda põhjendamatut sekkumist ja lahmimist praegu Eestis on?

Õnneks palju ei ole. Kõik meie poliitilised jõud teevad tööd, milleks nad on kutsutud. Laias laastus on asjad Eestis ikka väga hästi.

Hannes Vallikivi (44)

Haridus:

Tartu Ülikool, õigusteaduse magister (

cum laude

) 2001


Tartu Ülikool, bakalaureus õigusteaduses 1996


Töö:

Eesti Advokatuuri esimees 2016


Advokaadibüroo Derling partner 2016


Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene 2002–2016


Tartu Ülikooli õigusteaduskonna külalislektor 2000–2005


Eesti Advokatuuri liige alates 1996

Märksõnad
Tagasi üles