Valus küsimus: kes koristab sinu vanemate hauda?

Ilona Leib.

FOTO: Liis Treimann

Selliseid küsimusi viisakas seltskonnas ei esitata. Miks? Kõik me oleme ju surelikud ja pidanud enamasti vähemalt vanavanemaid matma. Aga sellepärast, et ka viisakas seltskonnas on päris palju eri vanuses inimesi, kes seda lihtsalt ei tee. Ja küsimus haua hooldamise kohta võib kõlada kui etteheide või meeldetuletus, et seda kohustust oleks viisakas elavatel jagada.

Nende hulgas, kes süstemaatiliselt oma vanemate või vanavanemate haua hooldamata jätavad, on nii neid, kes usuvad, et ema on saanud taevas ingliks ja vaatab nüüd sealt ülevalt, kuidas siin all asju aetakse, kui ka neid, kellele lõpp ongi vaikus. Selliste töö teeb mõni kohusetundlikum sugulane enamasti ikka ära. Kuigi mitte just selle pärast, et talle surnuaiad hirmsasti meeldivad. Ja kui siis kord aastas jõutaksegi esivanemate hauaplatsile, ei ole olukord seal aasta ringi tublilt kraapinud sugulase tõttu sugugi nii hull, et häbenema peaks. Järeldus – polegi tarvis rohkem käia.

Loe ka neid

Tagasi üles