Justiitsministeerium hakkab elatisvõlgnikke jõulisemalt survestama

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Riik plaanib tulevikus elatisvõlgnikud tugevamalt pihtide vahele võtta.

FOTO: Caro / Froese / Caro / Froese

Ülejärgmisest aastast võib jõustuda seadusemuudatus, mis hakkab lastele elatisraha maksmisest hoiduvaid vanemaid varasemast jõulisemalt survestama. 

«Probleem, et enam kui 9000 lapsevanemat ei maksa oma lapsele elatist ka pärast seda, kui on tehtud kohtuotsus ning on algatatud täitemenetlus, on tõsine, sest kannatajaks on laps,» põhjendas justiitsminister Urmas Reinsalu valitsusele esitatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõud.  

«Tõsi, on osa võlgnikke, kelle majanduslik olukord ei võimalda elatist täies mahus maksta, ent pahatahtlike võlgnike jaoks, kes oma vara teadlikult varjavad, on justiitsministeerium kokku pannud täiendavad survestavad meetmed, et neid kohtutäituriga suhtlema motiveerida,» lisas justiitsminister.

Eelnõu peamiseks eesmärgiks on elatisraha maksmisest hoiduvad vanemad seda läbi heidutavate meetmete vabatahtlikult tegema panna. Kui elatisraha vabatahtlikult tasuma ei hakata, siis on võimalik võlgniku suhtes kohtutäituril kohtult taotleda reisidokumentide kehtetuks tunnistamist ja keelata nende väljastamine. Sarnane õiguslik võimalus on kehtivas õiguses olemas näiteks juhtimisõiguse peatamiseks, jahipidamisõiguse peatamiseks, relvaloa kehtivuse peatamiseks või kalastuskaardi peatamiseks.  

Teiseks muudatuseks on võlgniku sõiduki kohtutäiturile üleandmine politsei abil. Praegu on liiklusregistrisse kantud sõiduki kättesaamine problemaatiline, sest selle asukoht on tihti teadmata või võlgnik väidab, et tal seda sõidukit enam ei olegi. Seetõttu tehakse politseile kohustus kontrollida, kas sõidukile on liiklusregistris kohtutäituri poolt seatud käsutamise keelumärge, mille kohaselt tuleb asi kohtutäiturile üle anda.

Ühtlasi peavad kolmandad isikud, kellel on kohustus isikut tuvastada (nt kasiinod ja krediidiasutused) keelduma elatise võlgnikule üle 5000 euro suurusest rahalise kohustuse täitmisest sularahas. Kui inimest tuvastades selgub, et tegemist on elatisvõlgnikuga, peab kolmas isik sularahatehingute puhul kohtutäiturit teavitama. Pangaülekandega saab kohtutäitur summa elatisvõlgniku kontolt arestida. Muudatuse eesmärgiks on kaudselt mõjutada kõiki kolmandaid isikuid hoiduma elatise võlgnikuga sularahatehingutest, olenemata nende suurusest.

Eelnõule eelnes väljatöötamise kavatsuse koostamine ning konsultatsioonid huvirühmadega. Eelnõu saadeti kooskõlastusringile mullu mais ning seda arutati tänavu veebruaris valitsuskabinetis. Seadus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2020.

Tagasi üles