Kohus otsustab Arnold Meri kohtuprotsessi edasise käigu

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Арнольд Мери.

FOTO: Raigo Pajula.

Pärnu maakohus sai kätte genotsiidis süüdistatava Arnold Meri terviseekspertiisi ning otsustab nüüd kohtuprotsessi võimaliku jätkamise.


Pärnu maakohtu Kärdla kohtumaja kohtunik Mart Reino ei olnud nõus ekspertiisitulemusi avaldama, kas Arnold Meri üle saab kohtupidamist jätkata, on selleks seatud mingeid kitsendusi või tingimusi või tuleb kohtumenetlus tema tervise paranemiseni peatada.

Arnold Meri ütles, et talle ei ole terviseekspertiisi otsust tutvustatud. «Võin vaid öelda, et mu tervis on veelgi halvemaks läinud, kuid vaatan sellele ikka külma kõhuga,» märkis Arnold Meri.

Ka Meri kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar ütles, et ta ei ole terviseekspertiisi tulemusi veel näinud, mistõttu ei saa ta neid ka kommenteerida.

Lääne ringkonnaprokurör Sirje Hunt ütles, et Meri ekspertiisiakt saabus prokuratuuri reede hommikul, kuid tööülesanded ei ole tal veel võimaldanud sellega tutvuda.

Pärnu maakohtu Kärdla piirkonna kohtunik Mart Reino rahuldas 20. mail Meri kaitsja Sillari taotluse ning katkestas kohtuprotsessi süüdistatava terviseekspertiisi ajaks.

Sillar taotles Merile uut terviseekspertiisi, sest viimatine hinnang tema kaitsealuse tervisele anti neli ja pool aastat tagasi ning see oli advokaadi sõnul ilmselgelt aegunud.

«Advokaadi taotlus tuli nii ehk naa rahuldada, sest 4,5 aastaga inimese tervis paremaks ei lähe,» lausus Reino toona.

Sillari sõnul põeb Meri kopsuvähki ja vahetult enne kohtuprotsessi ütles tema arst, et pikem sõit ei ole mehele soovitatav.

Sillari taotlusega nõustus ka Lääne ringkonnaprokurör Sirje Hunt.

Mais Kärdlas alanud kohtuprotsessil ütles Meri pärast süüdistuse ettelugemist, et ta ei tunnista end genotsiidis süüdi.

Süüdistuse järgi küüditati toonase ELKNÜ keskkomitee esimese sekretäri Arnold Meri juhtimisel 1949. aasta märtsis Hiiumaalt Venemaale Novosibirski oblastisse Tatarski rajooni 251 inimest.

Küüditatutest olid 13 üle 75-aastased vanurid, kellest 11 surid teel. 16 küüditatut olid alla 18-aastased lapsed.
Arnold Meri sai 1941. aastal Nõukogude Liidu kangelaseks, 1942-1945 oli ta Eesti laskurkorpuse poliitosakonna ülema abi. 1948. aastal sai Meri Lenini ordeni, 1961. aastal oli ta Eesti NSV haridusministri asetäitja.

Arnold Meri on sõjajärgse Eesti esimese presidendi Lennart Meri onupoeg.

Märtsiküüditamise ajal 25.-27. märtsini 1949 viidi Eestist teadaolevatel andmetel ära 20 702 inimest, kellest Siberis hukkus ligikaudu 3000.

Tagasi üles