Hingedeajal käisid ringi hingesandid

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1990. aastatel levis tava süüdata hingedepäeval koduakendel ja kalmistul sugulaste haudadel lahkunute mälestuseks küünlad.
1990. aastatel levis tava süüdata hingedepäeval koduakendel ja kalmistul sugulaste haudadel lahkunute mälestuseks küünlad. Foto: Lauri Kulpsoo

2. november on eesti rahvakalendris kirjas hingedepäevana, rahvaluulekogudes on rohkem juttu hingede ajast, mida on tähistatud erineval ajal, oktoobrist detsembrini.

Hingedeaeg on sügisene periood eesti rahvakalendris, mil austati ja oodati koju surnud esivanemate hingi. Arvatakse, et tegemist on vana esivanematekultuse jäljega, mis segunes katoliku kiriku tavadega.

Hinkepewe nimi kordub 14. -15. sajandi Tallinna rae dokumentides. Ilmselt olnud see seotud Tallinna eestlaste pühaga, talurahvas pühitsenud aga hingedeaega.

Hingedeajal oodati esivanemate hingesid koju. Naermine ja kõik kärarikkad tööd ning tegevused olid keelatud. Esivanemate hingedele köeti sauna ja kaeti laud.

Surnu kombel valgetesse linadesse rüütatud hingesandid käisid ande paludes talust tallu.

1990. aastatel levis tava süüdata hingedepäeval koduakendel ja kalmistul sugulaste haudadel lahkunute mälestuseks küünlad.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles