Kodulinna maja juhi Tiina Mägi sõnul ei peaks Tallinn piirduma vanalinna elukvaliteedi tõstmisel pagariäri loomisega, vaid sinna võiks teha näiteks ka vai eesti kirjanike ja kirjastuste raamatuid müüda poe.
Tiina Mägi teeks vanalinna eesti kirjanduse eripoe
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mägil on isegi maja selleks valmis vaadatud. Pikal tänaval Rohelise turu kõrval asub maja, mille esimesel korrusel on 12 ruutmeetril nännipood, kusjuures see omaette sissekäiguga ruum kuulub linnale.
«Selle ruumi peal asus korter, kus loodi ja käis koos ning pidas lõputuid vaidlusi ja debatte Siuru rühmitus,» rääkis Mägi.
«Mina oma mõtetes näen selles esimese korruse ruumis raamatupoodi, kus müüakse ainult eesti kirjanike ja kirjastuste raamatuid, ka Siuru-aegseid antikvaarseid teoseid.»
Poodi võiks palgata osalise tööajaga ametisse töötuid filolooge, bibliograafe või eesti keele õpetajaid, kes jagaksid huvilistele ka oma teadmisi eesti kirjandusest.
«Rohelisel turul võiksid aga praeguse odava õlleka asemel toimuda kirjandusõhtud ning bukinistid saaksid seal müüa vanu raamatuid,» fantaseeris Mägi. «Seal väljas võiks olla ka mõni lauake, kus valge põllega ettekandja serveerib portselantassides kohvi ning pannkooke.»
Mägi on oma sõnul isiklikult linnapea Edgar Savisaarel õlast kinni võtnud, ta Rohelisele turule viinud ning olukorda selgitanud. Kui mõni aeg tagasi oli 12 ruutmeetri suurune poepind linnavara müügi plaanis, siis nüüd loodab Mägi, et enam mitte.
Tallinna linnavolikogu esimehe Toomas Vitsuti eestvedamisel uuritakse võimalust panna vanalinna Laia ja Vaimu tänava nurgamajas tööle pagaritöökoda.
Vitsut andis neljapäeval linnavolikogu menetlusse eelnõu, mille järgi avataks Laia ja Vaimu tänava nurgamajas, otse linnateatri vastas pagaritöökoda. Need ruumid kuuluvad linnale ning on juba mõnda aega tühjalt seisnud. Kunagi oli seal tervislikku toitu pakkuv kohvik.
«Tegelikult on mõte laiem,» ütles Vitsut. «Vanalinnas kipub üüripindadega nii olema, et kui panna need konkursile tingimusega, et võidab see, kes pakub kõrgeimat rendihinda, siis tekivad nendesse ruumidesse vaid merevaiku müüvad suveniiripoed või alkoholikauplused.»
Laia ja Vaimu nurgamaja ruume üürile andes tahetakse teha nii, et määratakse otstarve ning otsitakse sinna parimat tegijat. Üüriks kehtestatakse vanalinna keskmisest tasemest madalam hind ehk kaks-kolm eurot ruutmeetrilt. Pinda on kõnealustes ruumides umbes 160 ruutmeetrit.
Vitsut mainis ka, et üürniku kohustus on ruumides omal kulul remont teha. Kui kõik läheb ladusalt, võib pagaritöökoja välja üürida ehk sügisel. «Ega niisuguseid kohti, mida saaks kohalikele elanikele vajalike teenuste pakkujatele rendile anda, vanalinnas enam eriti ei olegi,» märkis Vitsut. «Käisime Tiina Mäega mitu tundi ringi ja vaatasime võimalikke kohti.»
Kodulinna Maja juhataja Tiina Mägi sõnul oleks parim koht pagaritöökoja avamiseks praegu välja valitud hoone vastas teisel pool Vaimu tänavat, kus Nõukogude ajal asuski pagaritöökoda ning kus küpsetati Tallinna parimaid stritsleid. Praegu on nendes ruumides mingi rõivapood ja korterid.
«Pagaritöökoja ruumidest visati originaalne sisustus välja,» mainis Mägi. «See oli üks Tallinna asjaajamise suuremaid prohmakaid.»
Mägi kiitis igati Vitsuti algatust, sest valitud ruumid on ühele pagaritöökojale peaaegu ideaalsed. Kuna seal on toitlustusasutus juba olnud, siis saab ruumid väikese vaevaga korda teha, ei ole vaja midagi ümber ehitada. Majal on ka sisehoov, kuhu saab rajada kohviku.