Ekspert: vajame hindevastast selgitustööd

FOTO: SCANPIX

Tallinnas tegutseva Eesti Rahvusvahelise Kooli IB-alghariduse koordinaatori Terje Äkke sõnul on nende kasutatav süsteem pigem Taani-laadne. Samas ei pooldanud ta Taani süsteemi korraga ja kohe Eestis rakendamist, eelistades sellele selgitustööd.

«Praegusel hetkel ei näe ma küll, et oleks võimalik katseid ja hindeid lihtsalt mingi määruse või seadusega kaotada,» leidis Äkke.

«Haridusametnikud ja teadlased peavad aktiivselt nii poliitikutele, meediale, koolijuhtidele, õpetajatele kui ka lastevanematele selgitama, miks selline muutus kasulik oleks,» rääkis ta Postimees.ee’le.

Äkke nägemuses võiks vähemalt esimesed neli-viis õppeaastat olla hinneteta. «Laps saab õppimisest rõõmu tunda. Loodetavasti kujuneb positiivne enesehinnang ja sisemine motivatsioon õppida,» põhjendas ta.

Äkke väitel on hinneteta õpetamise üks põhieelis see, et jääb ära õpilaste omavaheline võrdlemine ja tähelepanu koondub iga lapse arengule ja õppimisele.

«Lapsed saavad rõõmustada, kui nad midagi õppinud või loonud on. Laste eesmärk ei ole mingi klassi õpitulemused omandada, vaid õppida seda, mida nad veel ei tea või ei oska. Andekamad peavad pingutama. Samas halb hinne ei saa kurvastada last, kes ei ole veel küps teatud asju õppima.»

Äkke sõnul on oluline aru saada, et hinneteta õpetamine ei tähenda hindamisest või hinnangu andmisest loobumist.
 

Tagasi üles