Kuurme: piitshinne tekitab korruptiivset ühiskonda

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

FOTO: Lennart Rikk

Haridusteadlase Tiiu Kuurme sõnul kipuvad numbrilised hinded muutuma piitsaks õpetaja käes, soosima sohiga hinnete saamist ning korruptiivse ja silmakirjaliku ühiskonna jätkumist.

Tiiu Kuurme.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

FOTO: SCANPIX

«Hinnete panemine iseenesest on meelevaldne akt, sisaldades sõna «panema» ja olles ühepoolse võimusuhte väljendus,» rääkis Kuurme Postimees.ee’le.

«Kuivõrd nüüdisaegsetes hariduse ja kasvatuse käsitlustes on kõneks järjest enam dialoog ja õpilase nägemine õppija ning partnerina, siis niisugune meelevaldne panemine kinnistab õppijas välise sõltlase positsiooni.»

Kuurme sõnul oleme me Eestis jäänud pidama soorituste numbriga hindamise juurde, mis ei aita lapsi-noori õppimises edasi, on algeline ning primitiivne.

Selline hinne ei ütle tema väitel, mida inimene suudab, kus peaks end täiendama, milliseid kompetentsusi on ülesanne temas arendanud ja kuidas on tal nende kompetentsustega üldse lood.

Kool õpetab petma

«Selline hindamine pärineb jesuiitidelt sadu aastaid tagasi. Aastaid niisugust hindamist kogedes arendavad lapsed eneses välja strateegiad, kuidas saada see hinne sohiga ja kasutada teisi ning olukordi ära,» rääkis Kuurme ja viitas sellele, kuidas Oskar Lutsu kevades Tiugu Imelikule rehkendust tegi.

Hinne võib (saamatu) õpetaja käes saada haridusteadlase sõnul piitsaks ja karistusvahendiks.

«Kujunevad hoopis teiselaadsed kompetentsused, mis taastoodavad korruptsiooni, ärakasutamise ja silmakirjalikkuse ühiskonda,» rääkis Kuurme.

«Meie praegune numbriline hindamine aitab inimesel õppida abituks, teeb ta välisjõudude sõltlaseks ja on osaline poiss-sooliste koolist peletamises. »

Õpilaste tööd vajaksid Kuurme nägemuses tagasisidestust, millest neil oleks oma arengu ja suutmiste osas ka midagi õppida, mitte aga lihtsakoelist numbrilist märgistust.

«Taoline tagasisidestus oleks oluline kogu õpingute perioodi jooksul, mis hilisemates klassides võiks siis väljenduda koondhinnanguna iga läbitud kursuse osas.»

Vaja rohkem õpetajaid ja raha

Kui tahta suunata noori tegelema oma nõrkustega ja saama teadlikuks oma tugevamatest pooltest, peaks Kuurme sõnul tegema kooli olulist lisatööd, see eeldaks teistlaadi suhet lastesse ja nende töösse, ent ka lisaraha ja rohkem õpetajaid, sest praegused on niigi olemasolevaga hullusti üle koormatud.

«Nüüdisaegne lähenemine tähendaks sedagi, et laps on oma tehtud töö kaashindaja ning analüüsija, seda mõistagi õpetaja abil, hindamine peaks olema osa õppeprotsessist ja õpetama lapsi teadvustama, millised oskajad nad on, ning kandma kaasvastutust.»

Kuurme sõnul tuleks meie haridussüsteemis palju muuta ning numbriline hindamine on üks osa selle kõige sees.

«Hinde kaotamine on terve mõtteviisi muutus, aga ühiskonnas, kus piitsutatakse üles haiget lapsikut konkurentsivaimu ja lapsed on täiskasvanute ning terve rahvuse alaväärsuskomplekside kompenseerimise vahendiks, on eluterve pedagoogikani tõesti veel pikk maa minna.»
 

Tagasi üles