Vene meestel ei tasu eesti keele õppimine ära

Tartu Ülikooli majandusteaduskonna vanemteadur Ott Toomet.

FOTO: Margus Ansu

Värske analüüs näitab, et kui vene naistele toob eesti keele oskamine korraliku palgalisa, siis vene meeste puhul sellist seost pole.



«Sõnum neile on lihtne: õppige inglise keelt, sest eesti keele õppimine ei tasu ära,» ütleb Tartu Ülikooli majandusteaduskonna vanemteadur Ott Toomet. Väite taga on meessoost venelaste palganäitajate ja keeleoskuse seose analüüs.

Nimelt kui võrrelda eesti keelt oskavate ja mitteoskavate meessoost venelaste palkasid, siis näitavad arvud, et eesti keel ei anna palgale midagi juurde. Väikest, peaaegu statistilise vea piiridesse jäävat positiivset mõju võib täheldatav ainult madalapalgalistel töökohtadel, mujal mitte.

Sektorite kaupa on näha eesti keele oskuse positiivset efekti vaid avalikus sektoris ja Tallinna piirkonna panganduses, aga kuna neis kahes töötab väga vähe vene rahvusest mehi, siis üldpilti see ei muuda. Kui aga võrrelda inglise keele oskust ja palku, on seos ilmne – mida parem inglise keele oskus, seda suurem palk.

Keeleoskus ja kõrge palk

Toomet avaldaski vastavateemalise teadusartikli selle aasta mais ühes maailma prestiižsemas majandusteaduslikus ajakirjas American Economic Review. Ta ise täpsustab, et tegu ei olnud siiski põhilehega, vaid lisaväljaandega Papers and Proceedings.

Eestis elavate venekeelsete inimeste sissetulekuid on põhjalikumalt uuritud tegelikult ainult viimased neli-viis aastat. Mõned faktid on selle ajaga siiski ilmnenud.

Esiteks, venelased saavad Eestis 10–15 protsenti väiksemat palka kui eestlased. Traditsiooniliselt on seda seostatud puuduliku riigikeeleoskusega. Tundub ka loogiline – eesti keele oskus peaks ju tagama tööturul suuremad võimalused, andma suurema valiku töökohtade vahel.

Just selle argumendiga põhjendatakse ka integratsioonipoliitikat ja isegi vene kooli eestistamist. Kui peab aga paika väide, et eesti keele valdamine ei taga tööjõuturul kõrgemat palka, saab integratsioonimütoloogia tõsise hoobi.

Sotsiaaldemokraadist riigikogu liige Jevgeni Ossinovski tunnistab, et temale tulevad Toometi teadustöös toodud väited üllatusena, mistõttu ta jääb tehtud järelduste asjus skeptiliseks.

«Intuitiivselt arvan, et küsimus on pigem hariduses: vene meeste hariduses. Kõrgharidusega eestlane ja kõrgharidusega, eesti keelt valdav venelane peaksid saama ühesugust palka,» räägib poliitik.

Toomet aga ütleb, et haridust on arvesse võetud. «Vähemalt formaalselt on siin elavad eestlased ja venelased ühesuguse haridusega. Võib vaid spekuleerida, kas paberil ühesugune haridus on ka sisult ja kvaliteedilt ühesugune,» lausub ta.

Koolid vaid eestikeelseks?

Tegelikult on Eestis elavate venelaste, nende eesti keel oskuse ja sissetulekute seosed aga veelgi keerulisemad. Nii näitavad viimasel kahel aastal tööjõu-uuringute põhjal tehtud analüüsid, et vene naiste jaoks on eesti keele oskusel positiivne mõju.

Vene naine, kes oskab eesti keelt, saab võrreldes vene naisega, kes eesti keelt ei oska, keskmiselt üheksa protsenti kõrgemat palka. Samuti on nii naiste kui ka meeste puhul eesti keele valdajate seas tööpuudus neli-viis protsendipunkti väiksem kui mittevaldajate seas. Ainsaks erisuseks jääbki, et vene meestele vähemalt palga poolest eesti keele oskus midagi juurde ei anna.

Tallinna endine abilinnapea, sotsiaaldemokraat Vadim Belobrovtsev oletab aga, et kui eesti keele oskus vene meeste sissetulekuid tõesti mõjuta, võib põhjuseks olla see, et nad töötavad aladel, kus eesti keele oskus polegi tähtis.

«Kui vaatan ka oma tutvusringkonnas venelaste seas ringi, siis neil on küll töökohti rahvusvahelistes firmades, kus küll nõutakse inglise keele, aga mitte eesti keele oskust,» räägib ta.

Toomet võtab teema kokku selgitusega, et tema uurimuse eesmärk ei olnud otsida põhjuseid. «Neid [põhjusi] me väga hästi ei tea, võime ainult oletada,» lausub ta. «Samas, kui eesti keel ei too kõrgemat sissetulekut, siis näiteks vene koolide eestistamine ei pruugi anda tulemusi, mida oodatakse. Võib-olla oleks vaja veelgi radikaalsemaid samme, näiteks üldse vene koolide ärakaotamine.»

Tagasi üles