Täiendkoolitajate tase kõigub seinast seina

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Eestis on kokku ligi 400 täiskasvanute koolitust pakkuvat asutust, kelle tase on paraku väga erinev ning nüüd püüavad spetsialistid nende jaoks välja töötada ühtseid kvaliteedinõudeid. Paraku tõotab see kujuneda parajalt keeruliseks ettevõtmiseks.

Haridus- ja teadusministeeriumi täiskasvanuhariduse talituse juhataja Mai Kolnes rääkis Postimees.ee´le, et täiskasvanute koolituse kvaliteedi teema on hetkel kindlasti aktuaalne, kuid lihtsaid lahendusi, mis vastaksid erinevate osapoolte ootustele, on keeruline leida.

Täiskasvanute koolitust pakuvad tema sõnul väga erinevat tüüpi asutused mitmekülgsetel teemadel ning paljudele sihtrühmadele. Kolnese sõnul leidub väga põhjalikke ja kõrgelt hinnatud täienduskoolitusi pakkuvaid asutusi, kuid on ka neid, kelle tegevuses on puudujääke.

«On ilmne, et hoomates kogu täienduskoolituse laiaulatuslikkust, on ühtseid, valdkonnaüleseid nõudeid, mis oleksid praktikas otstarbekad ning tagaksid soovitud tulemuse, keeruline välja töötada,» rääkis ta.

Koolituse kvaliteedi teema tõstatas hiljuti näiteks ka Eesti Koolitusfirmade Liit, kes pidas vajalikuks luua ühtne riiklik süsteem, mille keskmes oleks koolitusorganisatsiooni arendustegevused ja koolitajate kvalifikatsioon.

Kolnes aga leidis, et kui minna põhjaliku kvaliteedikontrolli teed riigi tasandil, tähendaks see kümnete ametikohtade loomist ja kuhjaga bürokraatiat.

«Kuigi haridus tervikuna on litsentseeritav tegevus, siis kogu elukestvat õpet ei ole võimalik kastidesse paigutada ja reglementeerida, täiskasvanuharidus tervikuna peab olema pigem liberaalne. Liialt reglementeeriv lähenemine täiskasvanute koolitusele võib tõrjuda koolitusturult väga head oma valdkonna professionaalid,» leidis ta.

Riigi tasandil saab Kolnese hinnangul kaasa aidata eelkõige läbipaistvuse tagamisega, näiteks ühtse ja ajakohase andmebaasi loomisega ja õppijate teadlikkuse tõstmisega.

Läbipaistvuse osas on tema sõnul hetkel väljatöötamisel uus täiskasvanute koolituse seadus, millega võetakse kasutusele Eesti Hariduse Infosüsteemi täienduskoolituse moodul ning mis annab parema ülevaate tegutsevate täienduskoolituste kohta.

Haridus- ja teadusministeerium on tänase seisuga väljastanud koolitusloa enam kui 400-le täiskasvanute koolitust pakkuvale asutusele. Erakooliseaduse kohaselt tuleb koolitusluba taotlema siis, kui pakutav koolitus kestab enam kui 120 tundi või kuus kuud aastas.

Seega ei ole sugugi kõik täiskasvanute koolitust pakkuvad asutused Kolnese sõnul koolitusluba taotlenud ning tuginedes mullu korraldatud eratäiendkoolitajate küsitlusele pakkus ta, et täiskasvanutele õppimisvõimalusi pakkuvate eratäiendkoolitajate arv võib tegelikkuses olla umbes 1100.

Lisaks pakuvad erinevaid õppimisvõimalusi tasemeõppeasutused, kellel täna ei ole kohustust selleks eraldi koolitusluba taotleda.

Täiskasvanute koolitus jaguneb täiskasvanute tasemeõppeks ja täienduskoolituseks. Täiskasvanute tasemeõpe võimaldab mittestatsionaarses õppevormis või eksternina omandada põhiharidust ja üldkeskharidust, osakoormusega läbida kutseõpet ja osakoormusega või eksternina omandada kõrgharidust.

Täienduskoolitus võimaldab väljaspool tasemeõpet kutse-, ameti- või erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamist ja täiendamist või isiksuse, tema loovuse, annete, sotsiaalse vastutustunde ja ettevõtlikkuse arengut.

Tagasi üles