Täna asutati Tallinna koolmeistrite nõukoda, mille liikmete eesmärk on märgata probleeme hariduselus ning aidata kaasa nende lahendamisele.
Tallinna koolmeistrid asutasid nõukoja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastloodud nõukoja kolmeliikmelise juhatuse esimees, Tallinna reaalkooli direktor Gunnar Polma mainis, et tegemist on justkui sõpruskonnaga, kes tahab tegelda hariduselu kontseptsiooniküsimustega ning panna eelkõige rõhku hariduse kvaliteedi parandamisele.
Olemas on ka Tallinna koolijuhtide ühendus, kuid selle näol on Polma sõnul tegemist kitsamalt koolijuhte ühendava ametiorganisatsiooniga, mis mõnes mõttes on oma õlule võtnud ka ametiühingu rolli.
«Nõukoja puhul on aga tegemist ühiselt mõtlevate inimestega,» mainis Polma. «Nõukoda tähendab juskui kodaniku initsiatiivi ja oma arvamuse vabadust. Mitmed koolijuhid on ju eraldi avaldusi teinud, aga parem oleks koos nõu pidada ja siis kaalukamate ettepanekutega välja tulla.»
Nõukoda on võtnud eesmärgiks ühte või teist probleemi arutada ja oma seisukohad välja ütelda. Tallinna haridusamet saaks nõukojaga soovi korral konsulteerida ja sealt nõu küsida.
Polma sõnul tahetakse nägu selgemalt ka lapsevanemate poole pöörata ning lähtuda sellest seisukohast, et esmatähtis on lapse areng ning lapsevanema võimalus selles protsessis kaasa rääkida.
Ühe viimase aja põletavama probleemina, milles nõukoda tahab kaasa rääkida, nimetas Polma esimeste klasside komplekteerimist.
Nõukoja asutajaliikmeid on 11, kuid Polma sõnul ollakse avatud koostööle. Koolmeister ei tähenda tema sõnul vaid koolijuhte, vaid hõlmab ka õpetajaid ja teisi haridustegelasi. Mingiks massiorganisatsiooniks nõukoda kindlasti ei kujune.
Nõukoja üks asutajaliige on Gustav Adolfi gümnaasiumi direktor Hendrik Agur. Tema sõnul on tekkinud üks rühm Tallinna koolijuhte, kes soovivad senisest julgemalt ja selgemalt öelda välja oma seisukohti, et pealinna hariduselu paremini korraldada. Neid valdkondi on tema sõnul küllalt, mis vajavad järeleaitamist.
«Tallinn on Eesti kõige suurem omavalitsus ja siin on ka kõige enam muresid,» ütles Agur. «Näiteks koolide tase on väga erinev ja palju muud sellist. Me ei taha kindlasti end vastandada Tallinna haridusjuhtidele. Vastupidi, soovime olla neile partneriks.»
Agur nentis, et nõukoda tahab välja tulla selgete seisukohtadega, mingit udujuttu ajama ei hakata. Nõukoja esimene töökoosolek toimub juuni lõpus.