Opositsioon blokkis riigikogus kolm tundi maamaksueelnõu

FOTO: Küllike Rooväli

Opositsioon blokeeris täna riigikogus toimunud koduomanike maamaksuvabastuse seaduseelnõu teist lugemist, kulutades esialgu terve tunni protseduuriliste küsimuste peale ning küsides hiljem asjalike kõrval ka kõiksugu kiuslikke küsimusi. Kolmest tunnist jäi eelnõu teise lugemise lõpetamiseks aega puudu.

Komejant algas tund aega kestnud protseduuriliste küsimuste laviiniga. Keskerakondlased Kadri Simson ja Priit Toobal kahtlesid, kas tegu on sama eelnõuga, mis oli esimesel lugemisel, sest selle pealkiri on muudetud. Kui istungit juhtinud riigikogu aseesimees Jüri Ratas kinnitas, et eelnõu number on sama, vaid pealkirja on muudetud, avaldas Toobal muret: «Kui samaks peab jääma ainult selle eelnõu number, mida arutatakse, et kas siis ei või juhtuda midagi niisugust, et näiteks eelnõu pealkirja all Vabariigi Valitsuse algatatud 2006. aasta rahvusvahelise troopilise puidu lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu, selle päevakorrapunkti all hakatakse arutama näiteks soolise võrdõiguslikkuse küsimust?»

Oma kimbatust väljendas ka sots Eiki Nestor: «Ma olen siin 20 aasta jooksul saanud aru, et me arutame eelnõude sisu, nüüd tuleb välja, et numbreid. Kumba me peaks arutama: eelnõude sisu või numbreid?»

Taavi Rõivas Reformierakonnast võttis vastu öelda: «Kas ma olen õigel teel, kui ma ütlen, et riigikogu töö- ja kodukord ei näe ette õigusloome algkursuse läbiviimist suures saalis ja kõik selliseid kimbatused tuleks lahendada väljaspool saali? Ehk me võiksime lugeda need protseduurilised küsimused kõik vastatuks?»

Paraku ei ole protseduuriliste küsimuste lõpetamine riigikogu aseesimehe võimuses, sest kõigil parlamendiliikmetel on selleks õigus, ning kogu keskustelu jätkus samas vaimus.

Kadri Simson palus nõu, kuidas lahendada olukorda, kus teisele lugemisele saabunud eelnõu tekst on täiesti erinev sellest, mis oli laual esimesel lugemisel, kuid opositsioon ei ole saanud sellele teha muudatusettepanekuid, nagu näeb ette hea tava. «Selle hea tava kohta, millest te räägite, ma ütlen nii palju, et hea tava ei ole kahjuks või õnneks kuskile seadusesse sisse kirjutatud,» pidi tõdema Ratas.

Pärast ligi tunniajalist sellist pommitamist võttis istungi juhataja aja maha ning palus rahanduskomisjonil läbi arutada, kas opositsioonil on veel võimalus eelnõule muudatusettepanekuid esitada või mitte.

Rahanduskomisjon jäi aga endale kindlaks ja tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada, nii et pärast vaheaega jõuti lõpuks siiski ka menetluse juurde.

Valitsus lubab kompensatsiooni

Rannar Vassiljev (SDE) tundis huvi, kas tänaseks on arutatud seda kompensatsiooni mehhanismi, kuidas omavalitsustele seadusest tulenevat tulubaasi kaotust hüvitama hakatakse.

Eelnõu kaitsnud Sven Sester pidi tõdema, et mehhanismi, kuidas 2013. aastal kohalikele omavalitsustele nende kulu kompenseeritakse, ei ole tõesti välja töötatud, kuid koalitsioon on väga selgelt välja öeldud, et selline kompensatsioon tuleb.

Põhjuseks, miks seda lubadust pole seaduseelnõusse sisse kirjutatud, on Sesteri sõnul see, et see peab toimuma püsivalt, mitte ainult aastal 2013, kuid praegu on tegelikult veel ebaselge, kui suur kulu omavalitsustele seaduseelnõust tekib.

Muuhulgas kerkis esile ka küsimus sellest, kui palju täiendavaid kulutusi tooks seadusmuudatus maksuametile, sest maksu korraldamine ja kontrollimine muutub keerulisemaks. Sesteri sõnul on amet ise hinnanud, et ühekordne menetluse administreerimise kulu on 32 000 eurot ning hiljem töötab süsteem korrektselt.

Kodukollet soojas hoidmise seadus?

Sotside juht Sven Mikser aga uuris, et kuivõrd seaduseelnõu eesmärk on vähendada kodu omamisega seotud maksulist koormust, siis milliseid alternatiive või täiendavaid leevendavaid meetmeid komisjonis arutati. Näiteks viitas ta toasooja käibemaksule: «Ka siin on võimalus kindlasti anda seadusele ilus nimi, ütleme «Kodukollet soojas hoidev käibemaksu seaduse muutmise seadus»,» ütles ta.

Sester tõi seepeale uuesti välja seaduseelnõu loomise põhjused, jättis aga küsimusele vastamata.

Samuti tuli ettekandjal kaitsta põhjust, miks ei arvestata maamaksuvabastusest välja koduomanikud, kes saavad oma kodu väljaüürimisest tulu. Sester selgitas, et komisjonis jõuti ühiselt järeldusele, et see on administratiivselt ülejõu käiv ülesanne. «Ja teine põhjus on see, et see säte piiraks põhjendamatult ja ebaproportsionaalselt nende koduomanike õiguste maksusoodustusele, kes üürivad või rendivad välja näiteks üht tuba.»

Kalev Kotkas (SDE) arvas, et sellisel kujul eelnõu provotseerib käitumist, et üks abikaasadest jääb rahvastikuregistris linnakorterisse, teine kirjutab ennast suvilasse või maamajasse, et saada kaht maamaksuvabastust. Sester soovitas seepeale provokatsioonidega mitte kaasa minna ning inimestest sellist käitumist mitte uskuda.

Sester arvas ka, et maamaksuvabastuse korralduslik pool tänases e-riigis ei tohiks keeruline olla. «Kinnisturegistrist me saame teada, kui suured on maatükid, mis on inimestel käes, elanikeregistrist me saame teada, kus inimesed elavad, ja teatavate filtritega on võimalik siis see kõik ära teha,» rääkis ta.

Veidi enne istungi lõpuaega esitas IRLi fraktsioon riigikogu juhatusele taotluse istungit pikendada. Enne hääletust palusid sotsid 10-minutilist vaheaega, misjärel püüdsid opositsioonisaadikud veelgi istungi jätkamist häirida. Sellegipoolest hääletati pikendamise ettepanekut, ent see ei leidnud toetust ning eelnõu arutelu katkestati.

Tagasi üles