Erasmuse stipendiumi sai rekordarv tudengeid

Raul Sulbi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaader Erasmuse programmi tutvustavast videolõigust.
Kaader Erasmuse programmi tutvustavast videolõigust. Foto: http://ec.europa.eu/education/lifelong-learning-programme/doc80_en.htm

Eelmisel õppeaastal (2009/2010) anti välismaal õppimiseks või koolitustel osalemiseks välja enam kui 213 000 Erasmuse stipendiumit, see on uus rekord – eelnenud aastaga võrreldes on stipendiaatide arv suurenenud 7,4 protsenti.

Erasmus on maailma edukaim üliõpilasvahetusprogramm. Võttes arvesse praeguseid suundumusi, saavutab Euroopa Liit tõenäoliselt eesmärgi toetada kolme miljonit Euroopa tudengit alates programmi algatamisest 1987. aastal kuni 2012/2013. aastani.

Kolm tudengite seas populaarseimat sihtkohta 2009/2010. aastal olid Hispaania, Prantsusmaa ja Ühendkuningriik.

Ligikaudu kümnendik Euroopa üliõpilastest veedavad osa õpingutest välismaal ning neli protsenti neist saavad Erasmuse stipendiumi.

Enim tudengeid siirdus välismaale Hispaaniast, järgnesid Prantsusmaa ja Saksamaa. Kõnealusel aastal oli 61 protsenti Erasmuse üliõpilastest naissoost. Õppeaastal 2009/2010 investeeris EL Erasmuse programmi 415 miljonit eurot.

«Erasmuse programm on Euroopa Liidu üks suurimaid edulugusid. Värsked andmed kõnelevad enda eest. Erasmus on populaarsem kui kunagi varem ning pean oluliseks eraldada sellele tulevikus rohkem vahendeid. Välismaal õppimine või koolitumine avab ukse enesearengule ja töövõimalustele. Seega on sihiteadlikud investeeringud noortesse põhjendatud,» sõnas Euroopa Komisjoni hariduse, kultuuri, mitmekeelsuse ja noorsoo volinik Androulla Vassiliou.

Kõigist 2009/2010. õppeaastal Erasmuse toetust saanud üliõpilastest veetis 178 000 osa kraadiõppest välismaa ülikoolis või mõnes muus kõrgharidusasutuses. Erasmuse algatuses osales siis 32 riiki (27 liikmesriiki, Horvaatia, Island, Liechtenstein, Norra ja Türgi. Šveitsist sai 33. Erasmuse programmiga liitunud riik). Õppesuuna valinud tudengite arv kasvas 5,7 protsenti võrreldes 2008/2009. aastaga.

Erasmuse kaudu on tööpraktikat ettevõtetes toetatud alates 2007. aastast ning see on üha populaarsem. 2009/2010. õppeaastal valisid selle suuna 35 000 üliõpilast (kokku üks kuuest). See kujutab endast eelmise aastaga võrreldes 17,3-protsendilist kasvu.

Üliõpilaste igakuine keskmine Erasmuse stipendium vähenes umbes 7 protsenti, langedes 254 euroni. See oli tingitud asjaolust, et toetusesaajaid oli rohkem. Enamikus osalejariikides on Erasmuse stipendiumi taotlejaid tunduvalt rohkem kui stipendiume pakutakse. Euroopa Parlamendi jaoks 2010. aastal läbiviidud uurimusest selgus, et üksnes 24 protsenti Erasmuse programmis mitteosalevatest tudengitest ei olnud huvitatud õppeprogrammist välismaal.

Lisaks eraldati 38 000 stipendiumi ülikoolide töötajatele ja õpetajatele, et minna välismaale õpetama või koolitust saama. Eelmise aastaga võrreldes on see arv kasvanud 4 protsendi võrra.

Õppealane liikuvus on Euroopa 2020. aasta majanduskasvu ja tööhõive strateegia põhieesmärk ja see mängib keskset rolli komisjoni algatuses «Noorte liikuvus», mis tugineb Erasmuse edule.

Ligikaudu 10 protsenti Euroopa üliõpilastest veedavad praegu osa õpingutest välismaal õppides või koolitudes; neist 4 protsenti saavad Erasmuse stipendiumi. Komisjon avaldas eelmisel kuul oma plaanid seoses uue eesmärgiga, mille kohaselt peaks üliõpilaste üldine liikuvus Euroopas tõusma vähemalt 20 protsendini.

Hiljutises Eurobaromeetri uuringus leiti, et paljude tudengite jaoks on välismaal õppimise või koolitumise takistuseks rahaliste vahendite puudumine. Uuringus järeldati, et 33 protsenti välismaale minna soovijatest ei saanud seda endale lubada ning pea kaks kolmandikku (63 protsenti) välismaale läinutest olid sunnitud kasutama erasektori sponsorlust või sääste.

«See järeldus rõhutab vajadust tugevdada meie liikuvusprogramme, mille kvaliteedi ja hinna suhe on väga hea,» sõnas volinik Vassiliou.

Välismaal õppimine või koolitumine aitab noortel arendada tööandjate poolt hinnatud oskusi alates keeleoskusest ja kultuuridevahelisest teadlikkusest kuni juhiomaduste ja kohanemisvõimeni. Erasmuse üliõpilased näivad hilisemas elus olevat rohkem valmis välismaale tööleminekuks.

Erasmuse programm on aidanud muuta kõrgharidust Euroopas rahvusvahelisemaks ning aidanud parandada kursuste kvaliteeti, võrreldavust ja läbipaistvust.

Möödunud kuul võtsid ELi haridusministrid vastu ühise tegevuskava, mille eesmärk on kõrvaldada õppealase liikuvuse takistused ning edendada liikuvust täiendavate rahastamisvahendite ja õppekavade reformide abil.

Tagasi üles