IRLi naiste juht: erakond alahindab oma naispoliitikuid

Raul Sulbi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaia Iva
Kaia Iva Foto: Elmo Riig / Sakala

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) naiskogu juht Kaia Iva esitas täna erakonna volikogule analüüsi naiste valimistulemuste ja nimekirjades asetuse seoste kohta ning nentis, et erakond on seadnud oma naiskandidaadid meestest halvemale konkurentsipositsioonile.

Ta tõi välja, et sai tänavu riigikogu valimistel sai koha riigikogus kompensatsioonimandaadina kokku 19 isikut, neist vaid kaks olid naised, mõlemad Keskerakonnast, vahendas IRLi pressiesindaja.

Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Isamaa ja Res Publica Liidu kõik 13 naissaadikut said otsemandaadi kas isiku- või ringkonnamandaadina st sõltuvalt kogutud häälte arvust.

«Eesti valimissüsteem tingib selle, et kuni veerand saadikukohtadest jaotatakse üldnimekirja alusel. Kui  valimiste järgselt sai parlamendi mandaadi viiendik naisi, siis üldnimekirja alusel mandaadi saanutest oli naisi vaid 11 protsenti,» lausus Iva.

Erakonnad ja poliitikavaatlejad on tema sõnul tõdenud, et Eestis peaks naiste osakaal riigikogus olema suurem, et sellega kaasa aidata tasakaalustatud poliitikale. Tegelikus elus loovad erakonnad aga selge eelisseisundi meeskandidaatidele.

Iva võrdles ka IRLi naiskandidaatide tegelikku valimistulemust nende asetusega üldnimekirjas ja ringkonnanimekirjas. IRLi nimekirjas kandideeris kokku 18 naist. Neist 8 puhul oli valimistulemus võrreldav esilagse astusega, kaheksal juhul oli erakond asetanud naise halvemale positsioonile kui oli tegelik valimistyulemus ning vaid kahel juhul oli naiskandidaat saanud nimekirjas parema asetuse kui oli valijate hinnang.

«On selge, et IRL on oma naispoliitikuid alahinnnanud ning seadnud neid oma meeskandidaatidega halvemasse konkurentsipositsiooni.»

Iva ütles volikogu liikmetele, et esmalt peaks erakond jõudma olukorda, kus naiskandidaatide konkurentsitingimusi ei kahjustataks. Seejärel, kui erakond tunnistab, et eesmärk on liikuda pisut suurema tasakaaalu poole, saab järgmise sammuna mõelda, kas naiskandidaatidele tuleks anda ka väikene erakonnasisene konkurentsieelis.

«Hetkel tunnustab IRLi valija naispoliitikut märksa enam kui teevad seda erakonna juhtorganid,» ütles Iva.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles