Õiguslik ebamäärasus ja ametkondade vähene koostöö takistavad looduslike pühapaikade kaitsmist, leiti tänasel riigikogu keskkonna- ja kultuurikomisjonide ühisistungil.
Looduslike pühapaikade kaitseks on vaja likvideerida õiguslik ebamäärasus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu keskkonnakomisjoni ja kultuurikomisjoni tänasel ühisistungil oli arutuse all looduslike pühapaikade kaitsmine ja uurimine ning valdkonna arengukava 2008- 2012 täitmine. Istungile olid kutsutud erinevate ministeeriumite ja ametkondade ning pühapaikade kaitsmise ja uurimisega seotud institutsioonide esindajad.
Tänasel istungil osalenud pooled osutasid tõsiasjadele, et arengukava täitmine on takerdunud, ja seda peamiselt majanduskriisiga tekkinud alarahastamise, kuid ka õigusliku ebamäärasuse tõttu. Sellest tulenevalt on looduslike pühapaikade väljaselgitamiseks suudetud teha välitöid ja koguda pärimusi vaid paaris kihelkonnas, kuigi arengukava näeb ette umbes ühe kolmandiku Eesti territooriumil inventeerimist 2012. aastaks ning vastava andmebaasi loomist.
Probleemiks istungil osalenute hinnangul on ka see, et looduslikud pühapaigad on seaduse mõistes defineerimata ja nendega tegelemine langeb mitme ametkonna pärusmaale. Samuti pole selge, milline on erineva valdkonna teadlastest ja spetsialistidest koosnev looduslike pühapaikade ekspertnõukogu õiguslik pädevus ja mil määral vastavad ametkonnad peavad nõukogu arvamusega arvestama.
Keskkonnakomisjoni esimehe Tõnis Lukase sõnul eeldab looduslike pühapaikade kaitse ja uurimine vastavate ametkondade tihedat koostööd ja ka konkreetseid muudatusi seadustes.
Lukase kinnitusel tuleb jätkata valdkonna arengukavas «Eesti ajalooliste looduslike pühapaikade uurimine ja hoidmine 2008-2012» püstitatud eesmärkide täitmist.
«On vajalik, et vastavad ministeeriumid töötaksid välja ja valmistaksid ette arengukavast tulenevad ja looduslike pühapaikade kaitset kindlustavad seadusemuudatused,» ütles Lukas.
Keskkonnakomisjoni esimehe hinnangul peaksid kultuuriministeerium ja keskkonnaministeerium arendama ajalooliste looduslike pühapaikadega seotud tegevuste koordineerimisel igakülgset koostööd. Muinsuskaitseametil ja keskkonnaametil tuleks aga kaaluda võimalusi Maardu hiie kui pühapaiga raiekeelualuse territooriumi laiendamiseks ja rahaliste vahendite leidmiseks, lahendamaks võimalikke vaidlusi maaomanikega.
Tänasel istungil osalesid kultuuriministeeriumi asekantsler kultuuriväärtuste alal Anton Pärn, muinsuskaitseameti peadirektor Kalev Uustalu, keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist Urve Sinijärv, Tartu Ülikooli ajaloo- ja arheoloogia instituudi vanemteadur Heiki Valk, Maavalla Koja juhatuse liige Andres Heinapuu, Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse juhataja Ahto Kaasik.