Juhan Parts teritas riigikogus keelt

Martin Smutov
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Foto: Peeter Langovits.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts andis täna riigikogu kõnetoolis tuld nii keskerakondlaste, rahandusminister Jürgen Ligi ja isegi riigikontrolöri suunas, sest talle ei meeldinud küsimused ja viited kliima- ja energiaagentuuri kohta.

Alustuseks ei meeldinud Partsile Lembit Kaljuvee küsimus, sest keskerakondlane soovis teada, kas agentuur pannakse nii tööle, et ta tegeleks strateegiaküsimustega ja mitte rahajagamisega.

«See on uskumatu, härra Kajuvee: te kogu aeg esitate mulle arupärimisi, te esitate arupärimisi riigikontrolörile, te esitate arupärimisi rahandusministrile, püüate saada nö vastust, et tegemist on mingisuguse tohutu poliitilise rahaga, mida üks või teine, te viitate roheliste erakonnale, kuskil jagab,» alustas Parts. «Te ei leia oma väitele mitte mingit kinnitust, aga te olete sellest väitest nii sisse võetud, nii nagu aeg-ajalt juhtub, et te tegelikult ei kuula minu jutte, mida ma olen siin, kui ma nüüd ei eksi, neljandat korda rääkinud, isegi teadlikult loetlenud ette erinevaid funktsioone, erinevaid projekte, erinevaid algatusi, mida tegelikult kliima- ja energiaagentuur on selle pooleteise aastaga teinud. Ja te tegelikult ikka alustate oma küsimust, et nad ei ole mitte midagi teinud.»

Parts käis välja, et tema hinnangul on nüüdseks agentuuri mainet kahjustatud.

«Kuna teie regulaarselt toodate – olete kaasanud ka sellesse igati veetleva Inara Luigase –, kogu aeg seda teadmist, et kliima- ja energiaagentuur on mingisugune Al-Qaeda väike rakukene, mis on siia Eesti parlamenti tulnud, siis loomulikult kliima- ja energiaagentuuril on ülimalt keeruline välja tulla rahvavalgustuslike seisukohtadega, uue informatsiooni ja muu taolise analüüsiga,» väitis Parts.

Seejärel viitas Eldar Efendijev oma küsimuses ühele ministrile, kes enda sõnul ei teadnudki, mis elukas see agentuur on.

«Viitasite tõenäoliselt kolleeg rahandusministrile, kes on ennast viimasel ajal positsioneerinud agressiivsesse antipopulismi. Siis minu arvates sellest seisukohast läheb hea kolleeg Jürgen Ligi täpselt seda teed, mida üks selline väga lihvitud populist teeb,» vastas Parts. «Ta võtab avaliku arvamuse ja keerab sellele veel neli mutrit veel peale. Ja samamoodi nagu teiegi püüate kliima- ja energiaagentuuri jalaga ja kätega taguda nö Eesti avalikkuse areenilt välja, siis Jürgen Ligi oli siin teie hea liitlane. Asi ei ole selline ja ma usun, et ka Jürgen Ligi teab tegelikult, mis elukas ta (agentuur) on ja mis elukas ta võiks Eestis olla.»

Kui Jaan Õunapuu tuletas Partsile meelde riigikontrolöri aruannet agentuuri kohta, oli ministril kirev võrdlus varnast võtta.

«Mulle jäi sellest natuke mulje, tahtmata kritiseerida riigikontrolöri, et see on sama hea, kui laste arst võtab vastu sündiva lapse ja teeb talle diagnoosi, et ta ei tea Albert Einsteinist midagi, ta pole kuulnud Mozartit,» selgitas Parts. «Mis diagnoos see on? Liiga vara ei saa ju teha kliima- ja energiaagentuuri olukorras, kus me tegelikult püstitame institutsiooni, kes peab toetama Eesti ühiskonnas vajalikke muudatusi läbi viima olukorras, kus energia ja kliima valdkonnas toimub maailmas sedavõrd palju. Üsna keeruline on võtta selliseid põhjapanevaid seisukohti, mida siis Keskerakonna saadikud edukalt nii-öelda võimendasid, et tegemist on mingisuguse poliitilise kokkuleppega, mida just kui ei ole võimalik päikesevalguse ette tuua. See väide on täiesti vale, see ei ole õige väide lihtsalt!»

Lõpetuseks mainis Parts ka, et Rainer Vakral on tõenäoliselt rohkem elukogemust kui temal, kuid viimase repliigi saatis ta ikkagi Kaljuvee suunas.

«Härra Kaljuvee juba valmistub siia kõnetooli tulema, kuigi ta oleks võinud oma kõne saata otse stenogrammi. Härra Kaljuvee, miks te nõukojas seda tööd ära ei teinud, ei pannud neid õieti tööle? Ka üks mees on lahinguväljal sõdur, oluline panus. Nii et osa kriitikat on enesekriitika, aga enesekriitika on jõud, mis võib viia edasi, kui mitte hoopis tagasi,» lõpetas Parts.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles