Ei Keskerakonna samm kutsuda Indrek Tarandit kandideerima Eesti presidendiks ega Indrek Tarandi nõusolek seda kaaluda pole üllatavad, leiab politoloog Agu Uudelepp. Tema arvates tekib Tarandil võimalus viia presidendivalimised valijameeste kogusse.
Uudelepp: Ilves ei või enda tagasivalimises enam nii kindel olla
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ega Keskerakonnal väga palju valikuid ju polnud. Edgar Savisaarel pole kindlasti mingit huvi minna parlamenti kaotama ja lasta end enne seda mõnitada. Esitada mõni teine keskerakondlane, keda keegi ei võtaks tõsiselt, vaid arvataks, et tegu on pseudokandidaadiga ja ikka oleks teda mõnitatud kolm kuud. Jätta üldse osalemata, mõnitataks Keskerakonda taas mitu kuud, et nad ei austa demokraatiat ja eiravad presidendivalimisi,» selgitas ta.
«Järele jäigi neljas variant – esitada üllatuskandidaat. Üllatuskandidaadina on Indrek Tarand hästi ootuspärane, sest ta on kandideerinud parlamendivalimistel kui protestikandidaat parteide tagatubade kokkulepete vastu ja praegu on täpselt sama olukord – presidendivalimisteks on sõlmitud kokkulepe kolme erakonna sees, et nemad panevad selle mehe, keda tahavad, ja laiemat arutelu polegi.»
Politoloog meenutas, et uudne pole ka parteivälise kandidaadi esitamine presidendiks – sama tegi Reformierakond Toomas Hendrik Ilvest esitades.
Uudelepa sõnul sobib Tarandile selline valimissituatsioon suurepäraselt. «See võib tekitada kõhklust riigikogus näiteks IRLi ridades, lisaks on parlamendis hea mitu endist rahvaliitlast, kellele oleks loogilisem toetada pigem Ilvese vastaskandidaati kui Ilvest,» rääkis Uudelepp.
«See tähendab, et tegu pole mitte üllatuse, vaid korralikult läbikaalutud käiguga,» leidis politoloog.
Uudelepp ütles, et presidendivalimiste nurjamiseks riigikogus ja viimiseks valijameeste kogusse on sisuliselt tarvis kolme kokku leppinud erakonna – Reformierakonna, IRLi ja sotsiaaldemokraatide – ridadest hääletaks 8 inimest teistmoodi.
«Näiteks tähendaks see nelja endist rahvaliitlast ja nelja inimest IRLi ridadest. Üks-kaks häält, kellele Ilves ei meeldi, võib leida ju ka Reformierakonnast ja tegemist on salajase hääletamisega.»
«Nii et kui esmaspäeva hommikul võis Ilves tõusta üles selle tundega, et ta jätkab sügisel igal juhul presidendina, siis õhtul magama minnes võis tal juba olla selline tunne, et ei ole siin enam nii kindlat midagi,» arutles Uudelepp.
«Leida kokku 8 inimest, kes hääletaksid teistmoodi või vähemalt tekitada kõhklus, et need inimesed võiksid olemas olla, on täiesti võimalik – aega on kaks kuud.»
Uudelepp selgitas, et Indrek Tarand oma kuvandilt ei ole valijaprofiili mõttes niivõrd keskerakondlastele mõeldud kandidaat, kui just nimelt paremerakondadele ja nende valijatele mõeldud.
Keskerakond teatas eile, et partei juhatus algatas läbirääkimised parteitu eurosaadiku Indrek Tarandiga tema kandideerimiseks presidendivalimistel. Tarand avaldas Keskerakonna pressiesindaja teatel lootust, et tema kandidatuuri esitamine võib viia valimised laiemale pinnale – valijameeste kogusse, millest valitsuserakonnad püüavad hoiduda.
Riigikogus tunnistatakse valituks presidendikandidaat, kelle poolt hääletab parlamendi koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus. Kui see kolmes hääletusvoorus ei õnnestu, valib presidendi valimiskogu, mis koosneb riigikogu liikmetest ja kohaliku omavalitsuse volikogude esindajatest.