Sel laupäeval toimub erakonna Eestimaa Rohelised erakorraline üldkogu, kus muuhulgas soovitakse kaotada eestkõnelejate süsteem, valitakse uus juhatus, arutatakse juhatuse volituste suurendamist ning liikmemaksu mitmekordistamist.
Rohelised plaanivad erakonnas põhjalikke ümberkorraldusi
15. juuni 2011, 14:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Selge on see, et mingi periood sai otsa ja mingid muutused peavad tulema,» selgitas ümberkorralduste vajalikkust erakonna praegune eestkõneleja Aleksei Lotman. Tulevikus ei saa suure tõenäosusega üldse enam erakonna eestkõnelejatest rääkida, sest plaanis on eestkõnelejate asemel valida juhatuse esimees ja kaks esimeest. Lotman ise juhatusse enam ei kandideeri. «Keegi peab poliitilise vastutuse selle eest, kuidas meil valimistel läks,» põhjendas ta.
Küll aga mõtleb kandideerimisele praegune erakonna volikogu liige Mart Saarso. «Mõtlen praegu tõsiselt, kas kandideerida. Võib ju alati hellitada end igasuguste ameti- ja aunimetustega, aga see ei ole sugugi mitte kerge töö,» märkis Saarso Postimees.ee'le. «Seda ei tehta mitte raha eest, vaid vabast ajast ja oma energiast.» Teisi võimalikke kandidaate juhatusse ei osanud Saarso ega Lotman nimetada.
Võlast vabaks
Üks suur eesmärk on erakonnal ka võlgadest vabanemine. «Selge on see, et me peame saama üle oma praegustest võlgnevustest, mis ei ole küll astronoomilised, aga nad on siiski olemas,» rääkis Saarso. Tema andmetel on erakonnal praegu võlgu 70 000 euro eest. Saarso toonitas, et võlamure tekkis parteil alles neil valimistel ja varem suudeti oma arved korralikult ära maksta.
Varasemalt on erakond püüdnud võlgu katta kontoritarvete müügiga ning üleskutsega riigikogu valimistel kandideerinud inimestele, kus paluti kautsjoniraha tagasi maksta. Üldkogul pannakse hääletusele liikmemaksu tõstmise ettepanek. «Praegu on liikmemaks 10 eurot aastas – see on sümboolne raha. Ma arvan, et see võiks näiteks kümnekordistuda,» osutas Saarso. Liikmemaksu tasumisest võiks tema hinnangul sõltuda liikme hääleõigus. «Õiglane oleks selline printsiip, et kes maksab, see tellib ka muusika. Need, kes ei maksa, ei saa otsustamisel hääleõigust.»
Liikmemaksu mitmekordistamisega loodetakse suurendada ka liikmete vastutust. «Kui ma annan väga sümboolse rahakese, siis tühi temaga, aga kui ma panustan arvestatava summa ühisesse üritusse, siis see tähendab, et mul on asja vastu tõsine huvi,» selgitas Saarso.
Juhatuse roll
Erakorralisel üldkogul pannakse hääletusele ka erakonna põhikirja muudatus, millega soovitakse suurendada juhatuse volitusi. «Meil otsustatakse väga paljud asjad põhikirja järgi üldhääletusega. Elu on näidanud seda, et üldhääletus on äärmiselt pikk ja kohmakas protseduur,» viitas Saarso vajadusele lahendada küsimusi operatiivsemalt.
Küsimusele, kas lihtliikmete otsustusõiguse vähendamisega ei kaugene erakond oma ülidemokraatlikust kuvandist, vastas Saarso: «Kui hääleõigus oleks neil, kes liikmemaksu maksavad, siis see on ju tegelikult õiglane. Demokraatia ja õiglus peaksid käsikäes käima.»
2007. aasta riigikogu valimistel õnnestus rohelistel parlamenti valitud saada, kuid nende riigikogus oldud aeg jäi lühikeseks. Tänavustel valimistel rohelised valimiskünnist ei ületanud.
Järgmistel riigikogu valimistel loodavad rohelised paremas vormis olla. «Kas meil õnnestub riigikokku saada, sõltub uutest tegusatest jõududest,» märkis Aleksei Lotman.