Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Puudega inimesed ei taha kogu aeg abi küsida

Ratastool. FOTO: Kristjan Teedema

Enamikusse ühiskondlikesse hoonetesse on küll paigaldatud nõutavad liikumisvõimalused invaliididele, sageli aga ei võimalda need puudega inimesel ise hakkama saada, vaid eeldavad personalilt abi küsimist.

«Ma ei nõua ja arvan, et enamik invaliide ei nõua midagi erilist. Ma tahaksin olla võimalikult tavaline inimene ja võimalikult paljuga ise hakkama saada, aga seda ma saan ainult sel juhul, kui elementaarsed tingimused on loodud,» rääkis liikumispuudega Piret (43), kelle sõnul võiksid ühiskondlikes kohtades olla invatingimused nii tehtud, et need tõepoolest töötaksid.

Markantsemate näidetena tõi ta välja kaubanduskeskuste invatualetid, mille uksed on sageli lukus. «Hea on, kui on kirjas, et võti on administraatori juures. Aga kus see administraator asub? See võib olla kuskil kilomeetri kaugusel. Ükskord on koristaja mulle ka käratanud, et kas te tavavetsus ei saa hakkama või,» rääkis Piret.

«Et olla liikumispuudega inimene, peavad sul olema väga käbedad jalad, et kutsuda endale abi,» ironiseeris ta. «Enamik invainimesi tahab saada ise hakkama, ilma et teistelt kogu aeg abi küsida.»

Invaparkimiskohtade märkimist peab ta sageli anekdoodiks. «Ma sageli mõistan tavainimesi, kes sinna on parkinud, sest need on tõesti vahel nii halvasti märgistatud, et polegi võimalik aru saada, et need invakohad on.»

Naljaka näitena tõi Piret välja Pirita Selveri, kus on parklas invakohad, samuti kaldtee ukseni, ent siis uksekünnis nii kõrge, oma 5-6 sentimeetrit, et ratastooliga sinna sisse sõita ei saa. Lasnamäe Prisma juures on aga invaparkimiseks ette nähtud küll väga palju kohti, ent uksest tükk maad eemal.

«Pirita Selveri uksekünnise probleem on meile tuttav ja järgmise aasta alguseks on planeeritud sealse lahenduse muutmine kliendisõbralikumaks,» kinnitas Severi avalike suhete juht Annika Vilu.

«Invatualetid on lukustatud, kuid eraldi võtme järele minema ei pea. Tualeti kasutamine maksab 5 senti ning seda väga proosalistel põhjustel. Elu on näidanud, et lukustamata ustega tualette lõhutakse rohkem, isegi inventari on kaasa võetud. Iseenesest kahju, et korralikud inimesed peavad seetõttu kannatama, aga paraku pole meie ühiskond veel valmis selleks, et uksi avatuna hoida,» selgitas Vilu lisaks.

Piret käib küll kepi abiga omal jalal, aga märkab, et sageli on näiteks kaldteed treppide juures tehtud ratastoolide sõitmiseks võimatu kaldega. Coca-Cola Plazas käies imestas ta, et invalifti kasutamiseks tuli kuskilt kohale kutsuda eraldi inimene, et lifti sisse pääseks. «Seal on ikka väga keeruline liikuda inimesel. Ei ole nii, et lähed lihtsalt sisse ja sõidad,» rääkis naine.

Kinotöötaja hoiab silma peal

Forum Cinemas AS linastusjuht Rein Palosaar ütles, et kinomajas on üksainus lift, millega toimub ka kaubavedu, seetõttu tuleb tõesti sellega sõitmiseks küsida personalilt abi. «Kuna meie töötajad on liikumispuudega inimeste saali saatmise juures alati abiks, siis nad ka teavad, millise saali juures keegi seansi lõppedes nende toetust vajab,» lisas Palosaar. «Samuti tagab see kinokülastajatele suurema turvalisuse eriolukordades, sest sellisel juhul on täpselt teada, millistes saalides on inimesi, kes vajavad liikumiseks kõrvalist abi.»

Liikumispuudega inimeste tarvis on olemas kõigil korrustel inva-WCd ja kino kõige suuremasse saali on loodud eraldi kohad ratastooli paigutamiseks. «Samuti oleme alati ratastoolis inimese saanud kõigis saalides, ka kõige väiksemates, ära paigutada, nii et kliendid on rahule jäänud,» kinnitas ta.

Kinomaja maa-aluses parklas on üks invaparkimiskoht, mis on teistest parkimiskohtadest tunduvalt laiem, et autost oleks võimalik mugavalt ratastooli ümber istuda.

Nagu kodulehel kirjas, on ratastoolis külastajatele Forum Cinemas kinode külastamine tasuta. «Meil on päris mitmeid liikumispuudega püsikliente, kes on sagedased kinoskäijad ja nende tagasiside kohaselt ei ole neil liikumisega või hakkama saamisega meie majas probleeme olnud,» kinnitas Palosaar.

Ta ei osanud öelda, kui palju puudega inimesi nende kinos tavaliselt käib. «Samas võin öelda, et Coca-Cola Plazas liikudes võib iga päev näha inimesi, keda meie töötajad korruste vahel liikumisel abistavad.»

Piret tõi esile ka positiivseid näiteid - näiteks Tallinna laululaval on hästi korraldatud invaparkimine, sealsed töötajad informeeritud ja oskavad abivajajat juhatada. Samuti jäi tal hästi meelde Jaan Tätte kontsert Tabasalus, kus juhatati parem parkimiskoht. «Väga palju sõltub nii üritust korraldava toimkonna mõtlemisest, aga samuti esmase teenindaja teavitamisest ja nende inimeste suhtlemisoskustest,» ruttas ta kinnitama, et kogeb sageli ka palju positiivset.

Tagasi üles
Back