Euro kiire kasutuselevõtu nimel tahab valitsus tõmmata 2009. aasta eelarvest maha vähemalt 2,5 miljardit krooni, mille tõttu jääb haigekassa ilma ligi 500 miljonist kroonist ja kaitsekulud vähenevad kuni 300 miljoni krooni võrra.
Säästuaeg koorib haigeid ja sõjaväge
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Järjekordse kärpimisvooru muudab poliitikute jaoks pisut lihtsamaks peagi valmiv tuleva aasta tulude uus prognoos, mis kisub otsustavalt allapoole mitmeid maksulaekumisi. Rahandusministeerium tuleb 24. novembril välja ka korrigeeritud majanduskasvu ja SKT arvudega.
Sotside fraktsiooni esimehe Eiki Nestori sõnul on eelarves praegu ligi miljardi krooni eest otseselt konkreetsete maksude ja SKTga seotud kulutusi, mis nüüd tuleb paratamatult maha lõigata.
«See miljard tuleb lõviosas kokku ravikindlustuselt ja kaitsekulutustelt, samuti kütuseaktsiisiga seotud tee-ehitustelt,» märkis ta. «Ülejäänud asjad, näiteks kulka eelarve, on palju väiksemad. Siin on asi üheselt selge: kui planeeritud tulud jäävad väiksemaks, ei saa ka kulutada.»
Loodetust märksa tagasihoidlikum sotsiaalmaksu laekumine tabab valusalt just haigekassat, mille13,74 miljardi krooni suurune eelarve võib kahaneda hinnanguliselt poole miljardi krooni võrra.
Haigekassast ei oldud eile valmis ütlema, kas ja kuidas hakkab nii suur kärbe mõjutama uuel aastal ravi kättesaadavust ja kvaliteeti.
Samas olid inimeste raviraha kohal rippuvad mustad pilved jutuks eelmisel haigekassa nõukogu koosolekul.
«Juba mõnda aega on selge, et eelmine rahandusministeeriumi prognoos oli natuke liiga optimistlik. Praegu tegeletakse uute arvutustega. Riskistsenaarium valmib 28. novembriks,» ütles haigekassa pressiesindaja Evelin Koppel.
Võimalikud muudatused vajavad lisaks nõukogule, mida juhib sotsiaalminister Maret Maripuu, ka sel nädalal Ameerikas viibiva juhatuse esimehe Hannes Danilovi heakskiitu.
Eeldatava SKT (Eesti rahvuslik kogutoodang läheneb 300 miljardile kroonile – toim) kasvu vähendamine ühe-kahe protsendi võrra kahandab automaatselt ka riigi kaitsekulutusi, mida eelarvekava suurendab võrreldes tänavusega 800 miljoni krooni võrra.
Pensionide ja eurotoetuste kõrval on kaitseministeeriumi eelarve üks väheseid, mis pidi järgmisel aastal jõudsalt kosuma.
Eile valitsusliidu eestseisuse koosolekule majanduse stabiliseerimise ja euro kiire ülevõtu ettepanekutega läinud rahandusminister Ivari Padar andis mõista, et puutumata alasid enam pole.
«Uuesti tuleb üle vaadata ja vähendada nende valdkondade kulusid, kus järgmise aasta eelarve näeb ette kasvu, mis sellisena on praeguses majanduslanguses raskesti põhjendatavad,» märkis minister.
Lähinädalad peavad näitama, kas valitsusliidul jätkub jõudu lõigata eelarvest maha veel 1–1,5 miljardit krooni.
Kui koalitsioon suudaks teha kärpeid kokku 2,5 miljardi krooni eest, tooks see Eesti ka lähemale eurole. Sel juhul tagab valitsus, et eelarvepuudujääk jääb alla kolme protsendi SKTst, ning Eesti võiks olla heal juhul juba aastal 2011 eurotsooni liige.
Sotsid kärbiksid kaitsekulutusi rohkemgi, kui seda oleks vaja kahaneva SKT kasvuprognoosi pärast. Nestori sõnul tullakse sellise ettepanekuga ka välja.
Plaanitavat 1. aprilli pensionitõusu ei peaks kärpimine kuigivõrd puudutama. «Pensionide maksmiseks ei piisa niigi ainult sotsiaalmaksu laekumistest,» osutas Nestor sellele, et pensioniraha tuleb ka muudest allikatest.
Homme peaks 2009. aasta eelarvekava jõudma teist korda riigikogu täiskogu ette. Tegu on enneolematu olukorraga – parlament arutab «lõpusirgele» jõudnud riigi tulude ja kulude projekti, mis vajab veel põhimõttelist ringitegemist.
Löögi all
Haigekassa
2008. a eelarve 12, 49 mld kr
2009. a projekt 13, 74 mld kr
Kaitseministeerium
2008. a eelarve 4,66 mld kr
2009. a projekt 5,46 mld kr
Kultuurkapital
2008. a eelarve 382 mln kr
2009. a projekt 396 mln kr
------------------------------------------------------------
Kas olete nõus langetama kaitsekulutusi alla 1,9 protsendi SKT taseme?
Margus Tsahkna, Isamaa ja Res Publica Liidu peasekretär:
IRLi jaoks kehtib valitsusliidus kokku lepitud põhimõte, et kaitsekulutused peavad 2009. aastal moodustama 1,9 protsenti SKTst. Kuigi rahandusminister on seda ühe kärpimiskohana maininud, pole põhjust selle teemaga tegeleda seni, kuni pole selgelt avatud uut arutelu.
Märksa tähtsam on, kuidas kärpida. Seni kuni rahandusministeerium pole tulnud välja uute arvudega, kobame ka meie pimeduses. Kokku tuleb leppida ka kulude külmutamise printsiip.
Meie ettepanek on fikseerida maksimaalne jooksva puudujäägi määr, millest alates tuleb esitada negatiivne lisaeelarve ega tohi enam kulutada. Eesmärk on euro ja Maastrichti kriteeriumide täitmine.
Me tervitame seda, et otsitakse lahendusi, nii rahandusminister kui peaminister on olukorra tõsidusest aru saanud.