/nginx/o/2008/11/11/92478t1hd5c4.jpg)
Tallinna abilinnapea Taavi Aasa sõnul on 2011. aasta Euroopa kultuuripealinn teinud läbi olulise arengu, mille eesmärgiks on linnaruumi inimkeskseks muutmine.
Taavi Aas: Tallinna avamine merele on reaalsus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kindlasti muudab merelinna inimkeskseks ka rannajoone vabastamine ja atraktiivsete rannaalade rajamine,» lisas Aas.
«Tallinna avamine merele lähtub samadest reeglitest, millest on sarnases arengus lähtunud sajad Euroopa merelinnad,» kinnitas abilinnapea. «Linnakeskuse sadamad kaotavad oma tähenduse suletud kaubaveotsoonidena ning sadamate piirkonnad elustatakse äri- ja elamuasumitega. Rannapromenaad annab võimaluse heita ka linnas pilgu silmapiirile. Selles ongi avatud linna võlu,» arvas Aas.
«Tallinn avaneb merele, ning seda loomulikku arengut pole võimalik väärata. Seda imelikum on mõnede huvigruppide püüe tuua kesklinna tagasi konteinerlaevade kaid ning ro-ro tüüpi aluste sadamasse kulgevad kilomeetritepikkused veokiterivid. Selliste arengutega ei saa linnavalitsus nõustuda,» viitas Aas Eesti Päevalehes ilmunud Sulev Roosmaa ja Heino Levaldi arvamusloole « Tallinna tulevik merelinnana on tume».
Artiklis heidetakse Tallinnale ette sadamaaladele avaliku funktsiooni lisamist ning kaldapromenaadi kavandamist, mis võtvat sadamatelt arenguperspektiivi.
Aasa sõnul pole see nii: «Tallinna rannaäärsetes planeeringutes, olgu Kalasadamas, Kakumäel või Pirital, nähakse ette uute sadamate teket. Keegi ei planeeri reisisadama kesklinnast äraviimist, pigem soovib linn, et sadamaala ümbrus muutuks unustatud tühermaast taas mitmefunktsiooniliseks avalikus ruumiks.»