Küttepuit maksab praegu võrreldes aastataguse ajaga enam kui viiendiku võrra rohkem. Hinnatõusu põhjuseks on elektrijaamade aina kasvav puiduvajadus, mis suureneb lähiaastail veel mitmekordseks.
Tellijale
Küttepuidu hind kasvab elektrijaamade survel karmilt
27. juuni 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui Narva uus jaam valmis saab, kasvab konkurents paberipuidu pärast, sest Narva uus jaam võib tahta suurt osa Eesti paberipuidust,» ütles RMK puiduturustuse osakonna juhataja Ulvar Kaubi.
Kui nõudlus kasvab, aga raiemahud mitte, võib see kaasa tuua olulise hinnatõusu. Elektrijaam kerkib 2015. aastaks ja on valmis kasutama küttesegu, millest poole moodustab hakkpuit ja teise poole põlevkivi. Konkurentide arvutuste järgi võiks jaamas kuluda kuni neli miljonit tihumeetrit puitu aastas, see on umbes pool tänavusest eeldatavast raiemahust Eestis.
Toasoe kallineb
Kaubi sõnul on küttepuidu hind pidevalt tõusnud, palkide ja paberipuidu hind on püsinud pikalt samal tasemel, kuid ka viimase osas on oodata tõusu. Kaubi hinnangul on puidu hinna tõusu taga nii elavnenud eksport kui ka taastuvenergiat kasutavad katlamajad ja elektrijaamad. «Sel aastal on küttepuit kallinenud 20 protsenti või pisut rohkem,» ütles Kaubi.
Juba praegu suruvad Tartu, Väo, Pärnu ja Narva elektrijaamas põletatavad hakkpuidu kogused hinda aina ülespoole, umbes 15 protsenti Eestis raiutavast metsast läheb soojuselektrijaamade kateldesse.
Kui veel mõne aasta eest paistis hakkpuidu kasutamine näiteks väikelinnade katlamajades suurepärase mõttena, mis aitab kütte hinda kontrolli all hoida, siis tegelikkus on hoopis vastupidine. Koos kodumaise puidu pideva kallinemisega on tõusnud ka toasooja hind.
Väos asuva Tallinna Elektrijaama juhatuse esimees Andres Taukar ütles, et uuel hooajal tuleb neil maksta hakkpuidu eest umbes 20 protsenti enam kui seni – 18 eurot megavatt-tund.
«Me ei uskunud pakkumisi, me julgenud algul lepinguid sõlmida, sest kartsime, et puidufirmad püüavad kokku mängida, aga lõpuks maandus hind sellesse vahemikku,» kommenteeris Taukar.
Hinnanguliselt tähendab selline hakkpuidu kallinemine pealinna soojatarbijatele 0,5–1 euro suurust soojusenergia megavatt-tunni hinnatõusu. Väikelinnades, kus sõltuvus hakkpuidust on suurem kui Tallinnas, toob see kaasa veel suurema hinnatõusu.
Taastuvenergia arendamisest tingitud hinnatõus puudutab ka tööstusettevõtteid. «Need, kes küttepuiduga kauplevad, teavad, et küttepuit on aastaga kallinenud pea poole võrra ja edestab hinnatõusult kõiki teisi esmatarbekaupu,» tõdeb Repo Vabrikute juhataja Tiit Kolk.
Konkurendid pahandavad
Narva Elektrijaamade juhi Tõnu Aasa sõnul on alusetud konkurentide väited, et nende jaam on hinnad üles ajanud. «Majanduskriisi ajal madalseisu saavutanud toorainete hinnad on hakanud viimastel kuudel kõikjal kasvama ja puiduturg ei saa olla erand. Puiduturu hinnakujunduses osalevad lisaks kohalikele tarbijatele ka Skandinaavia riigid,» kommenteeris Aas.
Narva Elektrijaamad on praegu suurim hakkpuidu põletaja, kuigi kaugeltki mitte ainus. Konkurentidele teeb meelehärmi, et valitsus lubab Narvas hakkpuitu põletada väga madala kasuteguriga, lastes enamiku soojusest lihtsalt korstnate kaudu atmosfääri.
Eesti puiduturust moodustab Narva jaamades tarbitav kolm protsenti, kinnitas Aasa. Mullu raiuti RMK hinnangul Eestis 7,7 miljonit tihumeetrit. Kui võtta aluseks Aasa hinnang, et Narva jaamad kütavad ära viiendiku Eesti suurtes jaamades kasutatavast puidust, kaob juba praegu Eesti suuremate katlamajade ja elektrijaamade ahjudesse kokku vähemalt 1,2 miljonit tihumeetrit puitu aastas.
RMK hinnangul kulub Eestis aastas umbes kolm miljonit tihumeetrit ahjukütteks. See pole vaid metsast raiutud puit, sinna sisse on arvutatud ka saetööstuste jäätmed, võsa jms materjal.
Kas riik on arvestanud jaama ehitamise mõjuga puidu hinnale?
«Hakkpuidu kasutamise mõju puidu hinnale on keeruline hinnata – sealt ei paista välja otsest korrelatsiooni,» kommenteeris majandusministeeriumi pressiesindaja Rasmus Ruuda. «Tunduvalt rohkem mõjutab Eesti puiduturu hindasid nõudlus puidu järele välisturgudel.»