/nginx/o/2010/01/28/303421t1hc723.jpg)
Lõppenud jaanipühad tõid mitmel pool Eestis endaga kaasa tavapärasest rohkem politseivastast vägivalda.
Jaaniaeg tõi kaasa tavapärasest rohkem politseivastast vägivalda
/nginx/o/2011/06/07/617278t1hd8dc.jpg)
/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
27. juuni 2011, 16:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Pühade ajal oli mitu sellist juhtumit, kus politseiniku korraldust ei täidetud, avaldati kinnipidamisel vastupanu ning kahjustati politseiautot ja konstaablipunkti aknaklaas,» kinnitas politsei- ja piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri pressiesindaja Aleksandra Solntseva Postimees.ee'le.
23. juunil kella 1.30 ajal öösel toimetati Narvas Rakvere tänavalt kainenema keskealine meesterahvas, kes oli kõigepealt politseiametnikku sõimanud ja seejärel teda jalaga löönud.
23. juunil kella 2 ajal pärastlõunal tõstis alkoholijoobes 40-aastane Raul Tartus Ülikooli tänaval eravärvides politseisõiduki katuselt maha magnetkinnitusega vilkuri. Raul peeti kinni ja toimetati kainenema.
23. juunil kella 21.30 ajal õhtul solvas Narvas Maslovi tänaval 30-aastane Juri patrullpolitseinikku ning hammustas teda. Juri peeti kinni, politseiametnik aga oli sunnitud pöörduma traumapunkti.
23. juunil kella 1.30 ajal öösel lõi 38-aastane Vahur Tallinnas Külmaallika tänaval patrullpolitseinikku ning avaldas kinnipidamisel vastupanu.
25. juuni öösel lõhuti Tabasalus Sarapuu tänaval asuva konstaablipunkti aknaklaas.
«Igasugune vägivallatsemine teiste suhtes on karistatav, olenemata sellest, kas tegu on politseiametnikuga või mitte. Kui inimene on kasutanud vägivalda võimuesindaja või teise avalikku korda kaitsva isiku suhtes, näeb karistusseadustik ette kriminaalkorras vastutuse,» rõhutas Solntseva.
Võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes vägivalla toimepanemise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Sama teo eest, kui sellega on sunnitud võimuesindajat või avalikku korda kaitsvat muud isikut ebaseaduslikule teole, karistatakse kuni viieaastase vangistusega.
Inimeste turvalisuse eest seismine – oma riigi ja rahva teenimine – tähendab sageli, et politseiametnik on sunnitud iseennast ohtu asetama, nentis PPA korrakaitsepolitseiosakonna politseimajor Margus Kotter.
«See on paratamatu osa politseiniku tööst, tõsiasi, millega meie töötajad juba politseivannet andes peavad arvestama. Samamoodi nagu see, et ülejäänud inimeste jaoks vabad päevad-pühad tähendavad politseinikule sageli just rohkem tööd ja tavapärasest tunduvalt pingelisemat perioodi,» ütles Kotter.
Kotter kutsus siiski kõiki üles mõistma, et ka purjus peaga peab säilitama nii palju kainet mõistust, et politseinikku mitte rünnata – ei füüsiliselt ega sõnadega. Politseiametniku antud korraldusel on alati põhjus, sel on seaduse jõud ning selle mitte täitmisel karmid tagajärjed, märkis ta.
«Rünnates politseinikku, ründad tegelikult riiki ja rahvast, keda ta teenib ning kaitseb,» lisas Kotter. «Arvestage alati, et politseinik ei tülita või anna korraldusi põhjuseta. Peale rikkumistele reageerimise on meie ülesanne ka võimalikku saabuvat ohtu ennetada ning just selleks need korraldused sageli antakse.»
Kotter nõustus, et selle aasta pühade ajal torkas politseivastase vägivalla juhtumite arv Eesti eri paikades silma.
«Saab ütelda, et rahvarohkete ürituste puhul, kus on mängus ka alkohol, on risk, et politseinikku rünnatakse, alati suurem – inimesed on koos seltskondades ning kambavaim ja alkohol lisavad teatud hulljulguse juurde. Kuid politseinik peab taoliseks rünnakuks olema alati valmis, sest seda võib samahästi ette tulla mis iganes teises olukorras,» sõnas Kotter.