/nginx/o/2008/10/26/86618t1hf5d3.jpg)
Riigikogu komisjonid arutasid valitsuse muudatusettepanekut korrakaitseseaduse eelnõu täiendamiseks, mis näeb ette kaitseliidu või kaitseväe kasutamise korrakaitse teostamiseks
erakorralistel juhtudel.
Riigikogu arutas kaitseväe kaasamist korrakaitsesse
/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
11. november 2008, 20:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õiguskomisjoni esimehe Ken-Marti Vaheri hinnangul tuleks õiguskantsleri seisukohast lähtuvalt lisaks kaaluda parlamentaarse kontrolli kehtestamist kaitseväe kasutamisse
avaliku korra tagamisel, vahendas riigikogu pressiesindaja.
Õiguskantsleri poolt esitatud kirjalikus seisukohas kõnealuse muudatuse kohta märgitakse, et mõistliku aja jooksul peale valitsuse otsust kaasata kaitsevägi siseriikliku rahu tagamisse tuleks valitsusel teha ettepanek riigikogule koguneda täiendavale istungile, kus riigikogu peaks kas kiitma heaks kaitseväe kaasamise, selle lõpetama või otsustama erakorralise seisukorra kehtestamise.
Riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidma sõnul on seaduse eelnõu näol kaitseliidu või kaitseväe kasutamine riikliku järelevalve teostamiseks oluline samm edasi, et täita üht olulist lünka riigi sisejulgeolekus.
Raidma avaldas justiitsministeeriumi ettepanekule toetust.
Istungil osalenud justiitsminister Rein Lang ja siseminister Jüri Pihl parlamentaarse kontrolli kehtestamist ei pooldanud, kuivõrd nende selgitusel allub kaitsevägi täitevvõimule, selle kaasamine korrakaitsesse kuulub täitevvõimu pädevusse ja eeldab operatiivset otsustust.
Langi kinnitusel on riigikogul alati olemas põhiseaduslik õigus kuulutada vajaduse korral välja erakorraline seisukord.
Arutuse all olnud muudatusettepaneku kohaselt võib kaitseliitu või kaitseväge kasutada otsese terrorismiohu, ametiasutuste või saatkondade ründamise vastu, kõrgete väliskülaliste kaitsmiseks, elutähtsate objektide kaitseks, riigipiiri kaitseks ja muudel sarnastel eesmärkidel.
Muudatusettepaneku kohaselt ei või valitsus teha otsust
kaitseväe kasutamiseks kauemaks kui 30 päeva.
Kaitseväe või kaitseliidu korrakaitsele suunatud üksus allub ülesande täitmisel tsiviilkontrollile (politseile) ja on vastavate eraldusmärkidega märgistatud.