Maailma Majandusfoorumi (WEF) iga-aastase soolise võrdõiguslikkuse aruande kohaselt loovutas Eesti möödunud aastaga võrreldes seitse kohta ja paikneb 130 riigi hulgas 37. kohal.
Eesti koht soolise võrdsuse raportis langes
12. november 2008, 11:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soolise võrdõiguslikkuse edetabeli eesotsas troonivad traditsiooniliselt Skandinaavia riigid: Norra, Soome, Rootsi, Island, lisaks on kõrgel kohal ka Uus-Meremaa, Filipiinid, Taani, Iirimaa, Holland ja esimest korda esikümnesse tõusnud Läti.
Aasta tagasi ilmunud raportis oli Eesti üldtabelis 30. Kahe aasta eest avaldatud sugudevahelise ebavõrdsuse uurimusega võrreldes langes Eesti üldtabelis üheksa kohta, kuid siis uuriti võrdõiguslikkuse taset 115 riigis.
Eesti jääb oma 37. kohaga Bulgaaria ja Tansaania vahele. Euroopa kontekstis on Eesti oma positsiooni märgatavalt parandanud ning edestab Euroopa Liidu liikmesriikidest Maltat, Küprost, Kreekat, Rumeeniat, Tšehhit, Itaaliat, Luksemburgi, Slovakkiat, Ungarit, Poolat, Horvaatiat ja Portugali.
Kuid Eestit edestasid näiteks Aafrika riigid Lesotho, Mosambiik, Kariibi mere riik Trinidad ja Tobago ning Valgevene.
Lähiriikidest oli Leedu 23. ja Venemaa 42. Suurriikidest oli Saksamaa 14., Jaapan 98., Ühendkuningriik 13., Prantsusmaa 15. ja USA 27., millega jäi alla näiteks ka Barbadosele ja Kuubale.
Riikide hindamisel seati numbrid nii, et 1 on täielik võrdsus ja 0 täielik ebavõrdsus. Eesti reiting on 0,7076, tabeli liidril Norral aga 0,8239. Võrreldes möödunud aastaga on Eesti reiting vähenenud 0,0007 punkti võrra, kuid kahe aasta jooksul on see siiski 0,0133 punkti võrra tõusnud.
Üldise majandusnäitaja- ja võimaluste poolest oli Eesti üldtabelis 33. kohal. See näitaja hõlmab nii majandustegevusest osavõttu, palka, vastutust tööelus, oodatavat sissetulekut, sama töö eest saadud palka ning meeste ja naiste osakaalu tippjuhtide hulgas ja teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel.
Endiselt on probleemne palgalõhe, mis on üks soolise võrdõiguslikkuse põhiindikaatoreid. Meeste ja naiste palgavahe analüüsi järgi on Eesti tabelis 83., millega jäi selgelt tabeli teise ossa. Analüütikute hinnangul näitab see ettevõtete madalat organisatsioonikultuuri, mis omakorda mõjutab ühiskonna sidusust.
Raporti kohaselt on töötusmäär naiste hulgas 7,1 ja meeste seas 8,8 protsenti.
Haridusvõimaluste ja omandamise poolest oli Eesti 48. positsioonil. Haridustaset arvestades on Eesti naistel see endiselt kõrgem kui meestel. Samuti moodustavad naised üle 80 protsendi põhi- ja keskkoolide õpetajaskonnast, kuid märgatavalt väheneb naiste osakaal kõrgkoolide õppejõudude ja professorite hulgas, kus naised moodustavad 48 protsenti töötajatest.
Poliitilise esindatuse näitaja järgi oli Eesti 48. kohal ning tervist ja eeldatavat eluiga arvestades 38. kohal.
Viimaseks jäid tabelis Jeemen, Tšaad, Saudi-Araabia, Pakistan, Benin, Maroko, Egiptus, Türgi, Etioopia, Bahrein, Nepal.