/nginx/o/2009/12/17/283866t1h20f1.jpg)
Eesti Erametsaliidu (EEML) algatatud aktsiooniga jahipidamise keelustamiseks on juba esimese kolme päeva jooksul liitunud sajad metsaomanikud, kellele kuulub kokku enam kui 120 000 ha maad.
Sajad metsaomanikud keelavad oma maal septembris jahipidamise
/nginx/o/2011/06/07/617278t1hd8dc.jpg)
30. juuni 2011, 15:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hoiatusaktsiooni sisuks on ulatuslik maaomanikepoolne jahipidamise keelamine oma kinnistutel üle Eesti septembrikuujooksul, teatas Eesti Erametsaliit. Aktsiooni eesmärgiks on kehtivat jahiseadust muuta selliselt, et jahipiirkonna moodustamise õigus kuuluks edaspidi maaomanikule.
«Eesti on üks ainulaadseid riike Euroopas, kus maaomanikul puudub jahiõigus talle kuuluval maal. Eesti Erametsaliit soovib, et uuendatud jahiseadus arvestaks senisest enam maaomanike põhiseaduslike õigustega,» selgitas liidu tegevjuht Ants Varblane.
Ta lisas, et hoiatusaktsiooniga on lühikese ajaga liitunud üllatavalt palju maaomanikke. «Väärib mainimist, et aktsiooniga on kaasa tulnud mitte üksnes metsa-, vaid ka põllumaa omanikud.»
Varblane märkis, et metsaseadus paneb omanikule kohustuse metsa heaperemehelikult majandada. «Elurikkust säilitades ja igaüheõigust austades pakub metsaomanik avalikke hüvesid, millega kaasnevad ka kulutused. Praegune jahiseadus ei sunni jahimehi maaomanikuga arvestama, kui ulukid metsaomaniku tehtud töö või põllumehe saagi hävitavad.» Ta tõi näite, et maaomanikul tuleb korvata seegi kahju, kui jahi käigus vili maha sõidetakse või teed lõhutakse.
Erametsaliit leiab, et jahindust saab korraldada ainult koostöös maaomanikega, sest just nemad kannavad vastutust loodusrikkuste säilimise eest ja teevad majandamisel kulutusi.