Kohustusliku kooliea tõstmine kohtab vastuseisu

Kahekordne endine haridusminister Tõnis Lukas.

FOTO: Margus Ansu

Sotsiaalministeerium, Eesti Maaomavalitsuste Liit ja Eesti Linnade Liit ei pea põhjendatuks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõus kavandatud muudatust, mis tõstaks kohustusliku kooliea 18. eluaastani.


Sotsiaalministeeriumi hinnangul tuleks täiendavalt kaaluda, kas koolikohustusea tõstmine on põhjendatud ja millised on selle võimalikud mõjud. «Koolikohustusliku ea tõstmine ei lahenda nende noorte probleemi, kes ei ole suutelised või motiveeritud põhiharidust omandama. Pigem tuleks mõelda kutseõppe võimaluste arendamisele nende noorte jaoks, kes ei suuda omandada põhiharidust, kuid võiksid edukalt omandada mõne elukutse ja sel alal töötada,» leidis ministeerium eelnõule kooskõlastusringil esitatud märkustes.

Muudatust ei pidanud põhjendatuks ka Eesti Maaomavalitsuste Liit, kelle hinnangul on alust kahelda, kas sel on soovitud tagajärgi. «Pigem probleem süveneb, kui vanusepiiri tõstetakse,» märkis liit.

Samal seisukohal oli Eesti Linnade Liit, kelle sõnul on ebaselge, kuidas peaks muudatus aitama paremini täita koolikohustust ning kuidas on täiendava aastaga võimalik tagada, et õppimises seni mitte suurt edu üles näidanud õpilane suudab lisa-aastaga omandada põhihariduse. «Tekib küsimus, kus see õpilane on olnud, et ei ole põhiharidust omandanud, sest klassikursuse kordamine on ette nähtud ainult erandjuhul,» lisas liit.

Kohustusliku kooliea tõstmist näeb ette haridus- ja teadusministeeriumis valminud uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu, mis saadeti teisipäeval kooskõlastamiseks justiitsministeeriumile. Kui praegu on õpilased koolikohustuslikud põhihariduse omandamise või 17-aastaseks saamiseni, siis eelnõu nihutaks koolikohustuse täitmise vanusepiiri 18ni.

Haridus- ja teaduminister Tõnis Lukase sõnul on koolikohustusliku ea tõstmine oluline, et hoida noori kauem haridussüsteemis ja proovida neid viia mingigi haridustasemeni, et nad ei satuks päris ettevalmistamatult tööjõuturule. Pika vaheaja järel kooli naasmine oleks tema sõnul veelgi raskem.
Lukase kinnitusel ei pea kooliea pikendamisest tulenev täiendav raskus jääma ainult iga konkreetse kooli kanda, kuna haridusministeeriumil on kavas laiendada eelkutseõppe võimalusi ning suunata ka põhikooli mitte lõpetanud inimesi vastavate lepingutega kutsekoolitusse. Selleks, et viia koormus tavakoolist välja, antakse tema sõnul täiskasvanute gümnaasiumidele õigus ja kohustus võtta õppesse koolikohustuslikku iga mitte ületanud, kuid selgete raskustega noored, kes endast noorematega ühte klassi ei sobi.

«On lootus, et näiteks 15-16-aastaselt rumalusest koolist lahkunud või lihtsalt õppimisest loobunud õpilastel tuleb perekonna ja ühiskonna toel mõistus veel enne 18-aastaseks saamist tagasi,» ütles Lukas.

Peale koolikohustuse ulatuse ja selle täitmise tagamise meetmete sätestab uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu põhikooli ja gümnaasiumi asutamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise alused, õppekorralduse alused, õpilase arengu toetamise põhimõtted koolis, õpilaste, nende vanemate ja kooli personali õigused ja kohustused, kooli juhtimise põhimõtted, kooli eelarve moodustumise ja finantseerimise alused ning riikliku järelevalve kooli tegevuse üle.

Eelnõu kohaselt jõustub seadus järgmise aasta 1. jaanuaril.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles