Kooli lähedal rämpstoidu müümise keeld ja õppekava hõrendamine on vaid paar ettepanekut, mille pakkusid saadikud välja täna riigikogus toimunud Eesti hariduse arutelul.
Riigikogulaste soovitused hariduse parandamiseks
13. november 2008, 15:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Üks päev nädalas võiks olla pühendatud õuesõppele ja selles on praegu piirangud, et koolides on tunni pikkus seadusega sätestatud ja me võiksime alustada siis selliste piirangute kõrvaldamisest,» rääkis roheliste esindaja Maret Merisaar riigikogus.
Ta lisas, et praegu on klassis liiga palju õpilasi ning nii suurte gruppidega on raske õues tundi pidada.
Samuti soovivad rohelised, et igal koolil oleks oma kooliaed või -park ning koht jalgrataste turvaliseks parkimiseks. «Koolitoit peab olema tervislik, eelistatult eestimaise päritoluga. Rämpstoidu pakkumine koolis või selle lähiümbruskonnas tuleb lõpetada,» sõnas Merisaar.
Reformierakondalase Helmer Jõgi arvates tuleks õppekavasse lisada praktiline ettevõtlusõpe, et oleks rohkem inimesi, kes julgeksid ja oskaksid oma häid ideid ettevõtluses rakendada.
Õppeprogrammi lihtsustamine
Õppeprogrammide hõrendamist soovitas Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Lauri Vahtre.
«Kuid me peame endale aru andma, et iga aasta toob uusi teadmisi, nende hulk suureneb, kuid lapse vastuvõtu- ja õppimisvõime mitte,» rääkis ta oma kõnes.
Vahtre sõnul ei tähenda see ettepanek teatava hulga teadmiste päheõppimise vajaduse eitamist. «Mõelda saab ikkagi alles siis, kui on teadmisi,» lisas ta.
Ühe lahendusena võiks Vahtre sõnul kõne alla tulla põhikooli jaoks koostatud nn põhiõpikud, mis sisaldaksid vaid minimaalset teadmiste hulka. «Võimaldades pakkuda eduelamust ka nõrgematele õpilastele, tugevamatele aga saaks õpetaja pakkuda lisamaterjale, lähtudes selle juures iga õpilase eripärast,» kirjeldas ta.
Kooli ja lapsevanema vaheline leping
Reformierakondlase Lauri Luige arvates peaksid aga koolid ja lapsevanemad hakkama sõlmima nn hea tahte lepingut. «Lahendamaks koolivägivalla ja käitumise probleeme ning määratlemaks õpetaja ja õpilase õigusi ning kohustusi, võiks ühe variandina kaaluda õppeasutuse ja lapsevanema vahelist nn hea tahte lepingut, kus peavad olema siis fikseeritud koolisisesed käitumisreeglid ning vastavad meetmed nende mittetäitmise või rikkumise eest,» selgitas ta.