Klaas: õppimist ja töötamist peab olema võimalik ühildada

FOTO: Urmas Nemvalts

Kõrgharidusreformi eesmärgid on õiged, ent mõttevahetust tuleb pidada veel stipendiumisüsteemi rakendumise tähtaegade nihutamise ning õppekava täitmise tulemuslikkuse hindamise üle, märkis riigikogu kultuurikomisjoni esimees Urmas Klaas pärast komisjoni erakorralist istungit, millel haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo kõrgharidusreformi aluseid tutvustas.

Klaasi sõnul on haridusministeeriumis välja töötatud kõrgharidusreformi eesmärgid kõrghariduse kvaliteedi ja tulemuslikkuse kasvatamiseks, kõrgkoolide vastutuse suurendamiseks ning kõrghariduse killustatuse vähendamiseks õiged.

Küll aga tekitas komisjonis diskussiooni õppekava täitmise tulemuslikkuse hindamine, täpsemalt see, kas seda tehakse semestri või õppeaasta ulatuses ning mida tähendab täisaeg õppekava täitmise mõttes. Täpsemalt oli küsimus oli selles, millist protsenti tähendab mõiste «täismahus läbimine».

«Sellega seondub ka üliõpilaste töötamine stuudiumi ajal,» rääkis Klaas. Tema sõnul ei tohi tööd ja õpinguid vastandada ning kalduda teise äärmusse, et õpingute ajal töötamine on taunitav. Tema kinnitusel toetas seda lähenemist komisjonis ka minister Jaak Aaviksoo. «Õppimist ja töötamist on võimalik ühildada,» ütles Klaas.

Tõsine arutelu toimus ka kõrgharidusreformi ja vajaduspõhise stipendiumisüsteemi võimaliku koosrakendamise üle. Kultuurikomisjoni esimehe sõnul seisab siin veel ees mõttevahetus, kas varem välja käidud tähtaegu on võimalik nihutada. Nimelt tahab Aaviksoo kava tasuta kõrgharidust ellu viia juba alates 2012. aasta sisseastumisest, kuid vajaduspõhiste õppetoetuste süsteemi nähakse ette alles alates 2015. aastast. Seda on kritiseerinud mitmed hariduseksperdid.

«Olen veendunud, et peame rakendama vajaduspõhise õppetoetuste ja stipendiumite süsteemi. Nii kõrghariduse reform kui toetuste ja stipendiumite süsteem peavad olema korralikult ettevalmistatud ning loogiline on, et need sammud astutakse koos,» leidis Klaas.

Klaasi sõnul vajab kindlasti veel tööd ka senist riiklikku koolitustellimust asendav uus tulemuslepingute süsteem. «Praegu ei ole päris selge, milliste parameetrite järgi tulemuslikkust mõõdetakse, kuidas mõõdetakse kvaliteeti ja kus kriteeriumid sõnastatakse,» ütles Urmas Klaas, kuid toonitas, et suund ülikoolide akadeemilise nõudlikkuse kasvatamiseks ja selle motiveerimiseks on õige.

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviskoo rõhutas, et ülikoolide enda vastutus reformi järel kasvab ning ülikoolid peavad õppima dünaamilises süsteemis töötama. Minister rõhutas, et tasuta hariduse põhimõtet ei tohi moonutada ning ta ei ole nõus rektorite nõukogu mõttega jätkata tasu võtmist nominaalajaga õppurite käest. «Kõik tudengid peavad olema võrdses staatuses,» toonitas Aaviksoo kultuurikomisjoni istungil.

«Komisjonis jäi kõlama mõte, et reformi üldsuund on õige ja selle poole püüdlevad ka kõrgkoolid ise,» ütles Urmas Klaas.

Tagasi üles