Keskerakondlasest riigikogu liige Mailis Reps peab nn harimatute meeste ühiskonnakihi probleemi väga tõsiseks ning leiab, et üks lahendus olukorra parandamiseks oleks keskhariduse kohustuslikuks muutmine.
Reps: keskhariduse kohustuslikkuse nõue aitaks probleemi lahendada
5. juuli 2011, 13:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kindlasti ei tohi suhtuda kergekäeliselt andmetesse, mis toovad meieni karmi tõe Eesti hariduse probleemidest: 12-14 protsenti põhiharidusest mitte kaugemale jõudvaid noori on väga suur ja väga murettekitav number,» kommenteeris Mailis Reps Postimees.ee’le. Ta toonitas, et reaalsuses tähendab see 12-14 protsenti noori, kel on väga keeruline leida tööd ja kes seetõttu hakkavad sõltuma sotsiaaltoetustest ning halvemal juhul võivad kalduda ka kuritegelikule teele.
«Tuleviku perspektiivis tähendab see Eestile vähemalt 14 protsenti suuremaid sotsiaalseid probleeme.»
Ta tuletas meelde, et Keskerakond tegi kahel korral ettepaneku lisada põhikooli- ja gümnaasiumiseadusesse kohustusliku keskhariduse nõue, mis tähendaks riigipoolset kohustust suunata noori ja luua neile võimalused omandamaks keskharidust. «Kahjuks seda ettepanekut ei võetud kuulda. See oleks aga üks võimalus vähendada vaid põhiharidust omavate noorte osakaalu,» lisas Reps.
Varane märkamine
Et varakult laste õpiprobleemidele jaole saada, on vajalik vastavate spetsialistide olemasolu. «Vajalik on sotsiaalpedagoogide, sotsiaaltöötajate ja lastekaitsespetsialistide süsteemne töö, märkamaks laste sotsiaalseid probleeme võimalikult varases staadiumis ning aitamaks kaasa nende lahendamisele.» Juba õpiraskustesse sattunud õpilaste vanematele tuleks samamoodi tähelepanu pöörata ja korraldada neile kasvatusalaseid koolitusi ja nõustamist, leiab Reps.
Vältimaks olukorda, kus lapse õpingute jätkamine seisab raha taga, peab Keskerakond vajalikuks õppetoetoetuste sisseviimist juba gümnaasiumiastmes.
Reps märkis ära ka karjäärinõustamise osatähtsuse. Kutse- ja karjäärinõustamine peaks alguse saama juba põhikoolis, et lõpetajad oleksid motiveeritud oma haridusteed jätkama ja valiksid omale sobiva eriala. Samuti peaks riik Repsi hinnangul rahastama kutsekooliõpilaste praktika-aastat, et lihtsustada valitud alal töökogemuse omandamist.
Koolist väljalangemuse tõttu Eestisse tekkinud väheharitud meeste ühiskonnakiht aitab elus püsida mitmel meie ühiskonna väärnähul ja raiskab niigi nappi inimvara, märkisid «Eesti haridusstrateegia 2020» koostajad. Postimees kirjutas laupäeval, et tänapäeval ei jõua ligi 12-14 protsenti Eesti noorest põlvkonnast põhiharidusest kaugemale või ei omanda põhiharidustki. «Tagajärjeks on nn alaharitute ühiskonnakiht, kes ei suuda leida korralikku tööd ega sageli luua perekonda, on aldis alkoholile jms,» seisab haridusstrateegias.