/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
Tõenäoline on, et Tartus Veeriku linnaosas kolmapäeva hilisõhtul oma elukaaslase Kadi Vaikma maha lasknud ja seejärel enda tapnud Hillar Imeliku võis nii äärmusliku teoni viia teda juba mitu kuud materiaalselt enda huvides ära kasutanud noor naine ise.
Vähemalt on see kõige tõenäosem versioon, mida uurijad praegu usuvad. Selleks annab alust tapetud neiu Kadi (22) taust, mis on kõike muud kui korralik. Väidetavalt on tal olnud probleeme pisivarguste ja uimastavate ainetega.
Politsei andmeil oli üksi elanud Imelik (57) otsustanud noort elurataste vahele jäävat neidu aidata ja pakkus naisele võimalust enda juures elada. Kuid ilmselt jooksis temagi kannatuse jaoks kuskilt piir.
Riigiprokuratuuri teatel helistas Imelik kolmapäeval kella 23.30 paiku ise politsei juhtimiskeskusse ja teatas, et lasi oma korteris maha naistuttava. Politsei leidis 22-aastase Kadi ning Imeliku kuulihaavadega surnukeha kell 23.40.
Relva soetas alles hiljuti
Arvatava tapja kohal elav naaber väitis Postimehele, et tema ja tema kolm korterikaaslast kuulsid korteri välisukse poolt esimest valju kõmakat kella 23.50 paiku. «Meile tundus algul, et see kostis nagu koridorist. Nagu oleks seal midagi rasket maha kukkunud,» kirjeldas naaber. «Hiljem käis vaheaegadega veel mitu matakat, mis liikusid trepikoja poolt vannitoa lähedale. Me ei osanud muud mõelda kui et võib-olla käib seal all mingi töö.»
Samas ei saa välistada, et naabrid kuulsid hoopis politsei korterisse sisenemist.
Lõuna ringkonnaprokurör Tatjana Tamm kinnitas, et Imeliku nimele oli registreeritud revolver, mis ka mõrvapaigast leiti. Relvaloa oli mees saanud alles hiljuti, lõppenud suvel.
Kümmekond aastat Ravila 48 kortermaja kolmandal korrusel elanud Imelik töötas Tartu Ülikooli kliinikumi juhatuse kvaliteedinõunikuna. «Soliidne vanahärra. Mantli ja portfelliga,» kirjeldas korrus kõrgemal elav üliõpilane, kes ei soostunud oma nime avaldama. «Kes see naine oli, pole mul aimugi. Pole teda kunagi näinud.»
Augusti alguses sinna elama kolinud tudengineiu tõdes, et trehvas alumist naabrit harva ja oli vaid korra trepikojas põgusalt jutelnud. Muu hulgas vahetati viisakusi seoses veidi varem üliõpilase korteris peetud lärmakavõitu peoga. «Siis ta kutsus meid korrale, koputas radikale,» meenutas üliõpilane. «Ta ise oli väga vaikne. Minu teada elas ta üksi. Tal oli ainult suur koer, kes aeg-ajalt öösiti ulgus.»
Noori tüdrukuid käis sageli
Koer olevat sama trepikoja esimesel korrusel elava keskealise naise sõnul ulguma hakanud ka eile varahommikul, mõni tund pärast surnukehade äraviimist.
Alt-naaber, kes keeldus samuti oma nime ütlemast, Imeliku ega tema külalistega suhelnud polnud. «Mis mulle ja teistele naabritele silma torkas – tema juures käis väga tihti noori tüdrukuid,» rääkis naabrinaine. «Kenad tüdrukud, kes jätsid käitumise ja riietusega väga korraliku mulje. Tudengite moodi. Aga kes nad olid, pole aimugi. Majas räägiti, et ta (Imelik – toim) aitas neid õppimises. See kestis juba mitu aastat.»
Ülikooli kliinikumi juhatuse esimees Urmas Siigur ütles, et tööl polnud Imelikul kuni viimase ajani probleeme, mis võinuks teda rööpast välja viia. «Tean, et tal oli probleeme tervisega, aga seda ei tohi ma rohkem kommenteerida,» lausus Siigur. Postimehe andmeil põdes mees vähki.
Imelik oli töötanud ka kiirabis, anestesioloogi ja intensiivravi arstina, ekstrakorporaalsete vereprotseduuride spetsialistina, ülikooli koosseisuvälise õppejõuna ja ravimiametis bioloogiliste preparaatide osakonna juhatajana. Ta oli sotsiaalministeeriumi seadusloome töögruppide liige ja Euroopa ravimiameti ekspert.
Tartu Ülikooli kliinikumi kopsukliiniku juhataja Rain Jõgi tunnistas, et kuigi Imelik polnud tema alluvuses töötanud juba kaheksa aastat, mäletab ta teda hea arsti ning väga toreda ja meeldiva inimesena. «Ta oli arst, kes tegi oma tööd pühendumusega,» lisas Jõgi.
2 küsimust
«Ega inimese sisse näe»
Hillar Imeliku poja, Kanal 2 uudisteankru Olaf Suuderi lühiusutlus Postimehele.
Mis sa arvad, mis võis olla selle loo põhjuseks?
«Kindlasti ei oska midagi öelda. Ega inimese sisse näe. Ma ei tea. Tagantjärele võib igasuguseid märke välja lugeda, aga üldiselt jah, niisugust asja pole kunagi ette näha võimalik.»
Milliseid märke?
«See on juba isiklik asi, seda leheveergudel lahata ei ole mõtet.»