Otse laulupeolt ajateenistusse

Tartust ajateenistusse minevad noormehed.

FOTO: Sille Annuk

Eile alustas ajateenistust 1625 noormeest, nende seas ka alles pühapäeval Laulukaare all laulnud Tõrvandist pärit Maaülikooli magistrant Siim Lokko.

Tartust ajateenistusse suunduvad noormehed.

FOTO: Sille Annuk

Tartust ajateenistusse suunduvad noormehed.

FOTO: Sille Annuk

Tartust ajateenistusse suunduvad noormehed jätavad oma perede ja tüdruksõpradega hüvasti.

FOTO: Sille Annuk

Tartu noormehed astuvad Kuperjanovi pataljoni viivasse bussi. Esiplaanil Siim Lokko.

FOTO: Sille Annuk

Tartu kutsealused jätavad oma tüdruksõpradega hüvasti.

FOTO: Sille Annuk

See buss sõidutab noormehed Kuperjanovi pataljoni.

FOTO: Sille Annuk

Värske kutsealune Siim Lokko.

FOTO: Sille Annuk

Kuperjanovi pataljoni ajateenistusse suunduv kutsealune Siim Lokko.

FOTO: Sille Annuk

Pühapäeva hilisõhtul laulupeolt koju jõudnud noormees pidi juba teisipäeva varahommikul Tartus Annelinnas kutsealuste kogunemispunktis istuma järgmisesse bussi. See viis Siimu eile lõunaks koos kümnete saatusekaaslasega ajateenistusse Kuperjanovi jalaväepataljoni.

«Oma kooli kooriga laulupeol käik, vanade tuttavate jällenägemine, laulukaar – kogu see elamus oli väga lahe. See andis väga hea meeleolu ajateenistusse minekuks,» rääkis koos Nõo Reaalgümnaasiumi vilistlaskooriga segakooride hulgas esinenud Siim. Ta nentis, et laulupidu ja ajateenistus on mõlemad olulised Eesti asjad, millest peaks osa saama.

Siimu sõnul oli samas veidi hirmutav, et vaba aega ei jäänud enne ajateenistusse minekut peaaegu üldse. Lisaks laulupeole ja kooriproovidele võttis juunis oma osa ka kool, kus olid semestri lõpus kiired ajad käsil. Maaülikooli metsapraktikumid viisid noormehe mitmeteks päevadeks metsa. Õpingud metsamajanduse magistrantuuris jäävad järgmisel sügisel jätkumist ootama. Seni vahetab ta üliõpilasseltsi tekli ajateenija kiivri vastu ning metsades ootavad teda puude määramise ja hindamise asemel vaid õppused.

Viimase vaba päeva veetis Siim pere ja lähedaste seltsis, näiteks külastas õde ja õhtustas perega. Sõpradega olid kõik hüvastijätupeod juba varem, möödunud nädalatel ära peetud.

«Üritan hästi välja magada, end välja puhata, kuna laulupeo väsimus on veel sees. Öeldakse, et viimasel õhtul ja ööl hästi magada ei saa, aga arvan, et laulupeo elamus ja väsimus sunnivad mind magama,» rääkis ta esmaspäeva õhtul.

Pea ajas värske kutsealune juba esmaspäeval kiilaks, et saaks väeosas kiiremini kohapeal kõik asjad tehtud. See oli ka üks soovitustest, mida varem ajateenistuses käinud sõbrad talle jagasid. Lisaks soovitasid nad, mida vajalikku peale kohustuslike asjade veel väeossa kaasa võtta.

Siimu vanem vend on ajateenistuse juba läbinud ning kuna noormees ise osaleb juba aastaid Kaitseliidu tegemistes, on tal palju ajateenistuse läbinud sõpru. Seetõttu on tal ka hea ettekujutus, mida ligi aastane ajateenistus endast kujutab. Poiste isagi on kaitseliitlane ning seetõttu peres ajateenistuse pärast muret ei tuntud.

«Vanematel pole mingit muret, suur vend on ees käinud ja isa on Kaitseliidus. Isa käis Nõukogude sõjaväes, Venemaal, kus tal oli ikka tunduvalt raskem. Ja kui tema hakkama sai, siis miks mina ei peaks saama. Midagi hullu ega põdeda seal pole,» rääkis Siim ajateenistuse eel.

«Arvan, et esimesed kaks nädalat on hästi raske, see sisseelamine just. Algul on kõik uus ja sa ei tea, mida tegema pead,» pelgas ta ajateenistuse puhul vaid sisseelamist.

Siim arvas, et väeosas hakkab ta kõige rohkem puudust tundma lähedaste ja sõpradega kohtumisest.

«Materiaalse poole eest hoolitseb riik väga hästi, saame kõik, mis eluks vajalik. Pigem on raske see, et esimese kolme kuu jooksul ei saa peaaegu üldse välja ning ei näe tuttavaid nägusid kogu see aeg. Hiljem kui juba rohkem välja saame, siis pole neid puudusi enam nii palju,» arvas ta. Samas teab ta juba, et nii mitmedki varasemad tuttavad temaga samal ajal Kuperjanovis aega teenivad.

Eile hommikul polnud Siimul veel selge, kellena ta 11 kuu pärast Kuperjanovi väeosa väravatest väljub. Endal on tal eelistus olema, autojuhi või kuulipilduri väljaõppe asemel sooviks ta luurekompaniisse saada. Ta ei teadnud veel täpselt, millal sellised valikud paika saavad või palju ta ise neid mõjutada saab.

«Kui küsitakse, siis vastan ikka, et luuresse. Seal pidi olema kõige parem väljaõppe. Vend rääkis, et seal pole niisama vaba aega. Luures peab ajateenija olema mitte ainult hea sõdur vaid ka hea luuraja, seetõttu saavad nad rohkem väljaõpet, mida teised ei saa,» põhjendas Siim oma eelistusi.

«Ma ei taha võimalikult kergesti ajateenistust läbida. Kui juba minna, siis võtta sellest kõik, mida võtta annab.»

Esimese magistriaasta lõpetanud Siimu sõnul ei tohiks tal vanusevahe tõttu raskusi tekkida, pigem andvat vanus talle eelise.

«Olen otse keskkoolist tulnud poistest kindlasti natuke elukogenum. Mul on ehk juba veidi teistsugused hinnangud elust aga muidu olen noormees nagu noormehed ikka,» ei karda ta suhtlemisbarjääre. Teistest mõni aastat hiljem alustas ta ajateenistust kuna sai algselt tervislikel põhjustel pikendust.

Siim on kogu aeg olnud veendumusel, et võimalusel peaks sõjaväes ikka ära käima. «Arvan, et see annab kogemuse kogu eluks. Pärast ajateenistuse läbimist saan ka liituda kui kaitseväelastest sõbrad sõjaväenalju puistavad,» sõnas ta lõpetuseks. Ta avaldas lootust, et naaseb juunis ajateenistusest tsiviilellu tasemel väljaõppe, hea füüsilise vormi ja paljude uute sõprade-tuttavatega.

Tagasi üles