Osalusveebis märtsis välja käidud idee võimaldada riigiportaalis teha e-volitusi, mida asutused mugavalt vaadata saavad, läheb juba augustis esialgu tagasihoidlikul viisil käiku.
Augustis tekib võimalus teha e-volitusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kodanik Ditmar Martinson tõi osale.ee portaalis välja käidud idee põhjuseks probleemi, et kui kodanik läheb pikemaks perioodiks riigist ära ja tema äraoleku ajal saabub talle näiteks postkontorisse tähitud kiri, ei ole tal praegu võimalust volitada kedagi seda ära tooma. «Praeguse süsteemi järgi peaks kodanik kirjutama kellelegi oma kodukohas volituse ning selle postiga saatma. Mõte: Kodanik logib end kodanikuportaali, sisestab volitatava isiku isikukoodi, vajadusel ametiasutuse, kes seda volitust näha tohib ning kirjutab sinna juurde volituse sisu,» pakkus Martinson välja. Postkontoris saaks klienditeenindaja portaalist isikukoodi kaudu kontrollida volituse olemasolu ning kirja kätte anda.
Martinsoni hinnangul oleks see lahendus peale kiiruse ka turvalisem, sest e-volituse õigsust on lihtsam kontrollida kui paberile kirjutatu oma.
Riigiportaali eesti.ee juht Aarne Seppel ütles, et väljakäidud idee pani meeskonna mõtteid mõlgutama ning esialgne lahendus tehakse võimalikuks augustis avalikuks tulevas riigiportaali uuendatud versioonis. «Kasutajatele tekib seal personaalne dokumentide kaust, kus ta saab dokumente allkirjastada ning saata dokumendivahetuskeskusega liitunud asutusse otse dokumendiregistrisse või e-mailiga,» rääkis ta.
«Küll aga peaksid asutused ise tekitama näiteks oma klienditeenindajatele kiire ja mugava mooduse volituste vaatamiseks. Samas otsustab iga asutus sellise võimaluse loomise üle ise,» lisas Seppel.
Võimalus ise volitus kirjutada, see digitaalselt allkirjastada ja digidoci konteinerina asutusele saata on olemas juba praegu. «Aga e-mailid ei ole väga turvaline dokumentide liigutamise viis,» põhjendas ta.
«Digitaalselt allkirjastatud volitusel on täpselt sama palju jõudu, kui paberile kirjutatud lihtkirjalikul volitusel,» kinnitas Seppel.
Teisalt ei ole inimestel just kuigi palju võimalusi digitaalselt allkirjastatud volitust ise kaasa võtta ning asutusel pole mugavat võimalust seda lugeda. Nii näiteks ei saa auto kasutamiseks e-volitust teha, sest politseinikud seda kuidagi kontrollida ei saa.
Seppel täpsustas, et ka augustis tekkiva võimaluse puhul on tegu siiski veel üpris toore lahendusega ja tegelikult sellist asja nagu e-volituse infosüsteem ei ole. «Siin tekib näiteks ka probleem, et kui volitused on mingis keskkonnas kättesaadavaks tehtud, kuid ometi sisaldab see delikaatseid isikuandmeid, siis tuleb kindlalt tagada, et seda näeb ainult see ametnik või isik, kellele see mõeldud on. Teisalt, kuna volitus ei kehti igavesti, peab sel olema mingi tähtaeg.»
«Kuna keegi ei oska täpselt öelda, kui palju selliseid volitusi kasutatakse, ei suuda me nõudlust prognoosida. Tore on arendada, kuid sel peab ikkagi mingi kriitiline mass kasutajaid siis olema,» selgitas Seppel, miks ei kiirustata uhkemat süsteemi looma.