Seto kongressi üheks teemaks saab piiriületus

Üheksanda Seto kongressi saadikud Värska kultuurimajas.

FOTO: Igor Taro

Neil minutitel Värskas alanud üheksanda Seto kongressi üheks peateemaks saab ilmselt Eesti-Vene piiriületuse raskendamine jaanuarikuust, mil valitsuse otsusega hakkab piiriäärsetele piirkondadele kehtima tavaline viisarežiim.


Sel aastal setode ülemsootskaks valitud Silver Hüdsi avaldas lootust, et nii setode kongress kui vanematekogu peaks suutma setode sõnumit Eesti valitsuseni viia, seda muuhulgas kindlasti piiriületuskorra osas.

«Kui varem olen arvanud, et seda kasutavad peamiselt piirikaubanduse viljelejad, siis viimastel kuudel inimestega suheldes olen aru saanud, kuivõrd oluline on see kohalikele inimestele, kes peavad suurt lugu nii oma esivanematest kui omastest,» rääkis Hüdsi.

«Pole lihtsalt mõeldav, et vanainimesed, kes vajavad tihedat piiriületamist, peaksid selleks iga kord Tartus viisa järel käima.»

Temaga sama meelt oli ka Seto kongressi vanematekogu peavanem Õie Sarv.

«Ülekäigu keerukamaks muutumine on kindlasti oluline teema. «Kindlasti on oluline ka vajadus suurema koostöö järele - nii vabariigi valitsusega kui kogukonna enda sees.»

Tavalisele viisarežiimile üleminek tuleneb valitsuse otsusest mitte toetada Euroopa Liidu määruse rakendumist, mis lubaks vabamat ülekäiku piirist kuni 50 kilomeetri kaugusel elavatele inimestele nii Eesti kui Venemaa poolel.

Siseminister Jüri Pihl on põhjendanud seda Schengeni ruumi nõuete ning Soome eeskujuga. Samas rakendavad seda määrust nii Läti kui Leedu.

Üheksandat korda Värskasse kokku tulnud Seto kongress on Eesti mõistes ainulaadne esinduskogu, mis ühendab nii kahe maakonna vahel jaotatud nelja Setomaa valla külade elanikke, Venemaa poolele jääva Petserimaa osa ning mujal Eestis tegutsevaid seto organisatsioone.

Täna on kongressile registreeritud 88 saadikut. Suurematel asulatel ning seto organisatsioonidel on kolm saadikukohta, küladel kuni kolm saadikukohta.

Esimene Seto kongress peeti 1921. aastal Petseris Eesti Hariduse Seltsi majas. Toona ei mahtunud kõik saadikut rohke osavõtu tõttu saali ära. Sõjajärgsed, 1993. aastal taastatud kongressid on iga kolme aasta tagant Värskas.

Tagasi üles