/nginx/o/2011/07/07/661264t1hc49f.jpg)
Võib-olla tekib nüüd isegi õhkõrn lootus laste isalt raha kätte saada, tõdes Pärnumaal elav Mari Sikk, kui kuulis Euroopa Liidu määrusest, mis lihtsustab välismaal elavalt ja oma lastele elatusraha maksmisest hoiduvalt vanemalt raha sisse nõudmist.
Euroopa määrus aitab raha rongavanematelt kätte saada
/nginx/o/2013/07/05/1875294t1h6552.jpg)
8. juuli 2011, 00:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sikk on käinud oma kolme lapse isaga juba aastaid kohut, uskunud mehe lubadusi, heitnud meelt kohtutäiturite võimetuse üle välja mõistetud raha kätte saada ja laiutanud ka jõuetult käsi, kui politsei pole suutnud või tahtnud midagi teha.
«Mul oleks hea meel, kui saaksin lastele öelda, et nende isa neid toetab,» lausus Sikk. Tema andmeil on mees viimasel ajal elanud ja töötanud Soomes ning paar kuud tegi seal isegi ametlikult tööd.
Aga niipea kui mees aru sai, et tema pangaarvele laekunud palgast laste elatusraha katteks raha maha läks, lõpetas ta jälle ametlikult töötamise.
Kui mees tõesti Soomes töötab, peab 18. juunil kehtima hakanud Euroopa Liidu määruse järgi Eesti riik hädas naisele appi tulema ning Soomest või ükskõik millisest teisest Euroopa riigist mehe üles leidma ja raha välja nõudma.
Avaldusi veel pole
Selleks tuleb Sikul ja teistel samas seisus lapsevanemail pöörduda justiitsministeeriumi rahvusvahelise justiitskoostöö talituse poole. Esimesed kõned sel teemal on ministeeriumisse juba tehtud, kuid ühtegi avaldust pole esitatud.
«Olen kogu aeg oodanud, et riik tuleb appi – lapsed on ju ka Eesti riigi lapsed,» on Sikk oma sõnul ühtelugu mõelnud, kui viimases hädas isegi politsei poole pöördus.
«Kui mees kas või paar krooni lastele maksab, nagu meilgi juhtus, kui paaril kuul raha saime, lõpetab politsei asja,» lausus naine. «Ja kui selgus, et ta on Soome asunud, ütles politsei, et ei saa midagi teha.»
Euroopa Liidu määrus peaks tagama, et Eesti ja Soome riik teevad koostööd ning kogu valu, vaev ja asjaajamine ei rõhu vaid pikast protsessimisest kurnatud vanema õlgu.
Siku mees on ka vägivaldne, mis on omavahelise suhtlemise võimatuks muutnud. «Kui suhted on inimeste vahel nii halvad, siis miks peame veel omavahel susima,» lausus ta.
Justiitsminister Kristen Michal (Reformierakond) saatis juuni lõpus pankrotihaldurite, advokaatide, juristide, kohtunike, lastekaitsjate kutseorganisatsioonidele kirja, soovides saada ettepanekuid, kuidas elatusrahanõuetega kiiremini ja valutumalt tegeleda.
Aastaid teemaga tegelenud riigikogulane Reet Roos (IRL)tuletas aga meelde, et alles kevadel koalitsiooniläbirääkimistel ei soovinud justiitsministri erakond neil teemadel üldse rääkida. «Nüüd oleme Euroopa pilgu alla sattunud ning peame hakkama mõistma, et iga laps ja tema mured on meie, riigi omad,» lausus ta.
Michal väitis, et tema pöördumine ei ole Euroopa Liidu määrusega muudmoodi seotud, kui langes vaid ajaliselt kokku. «Kirja saatmise ajendiks oli see, et meil tuli idee, mida tahtsime arutada koostööpartneritega,» kinnitas ta.
«Idee puudutab küsimust, kuidas kohtutäitur saaks koostöös maksuametiga kohe teada anda, kui näiteks elatisvõlgniku puhul on alust kahtlustada ümbrikupalka või sissetuleku varjamist,» ütles minister.
Roosi sõnul tahaks ta loota, et kohtutäiturite süsteem hakkab lõpuks toimima. Suurem osa elatusrahanõudeid jääb seisma, sest täituritel pole aega ega võimalusi kadunud isasid ja emasid üles otsida, nentis riigikogulane.
«Tegelikult otsivad naised ja mehed vaid ise, kus võlgnik võib elada ja kus tööl käia, ning annavad need vihjed täiturile edasi,» ütles Roos.
Kohtutäiturite käes on justiitsministeeriumi andmeil üle 12 000 elatisnõude. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja esimees Mati Kadak tõdes, et seadused kalduvad Eestis üha enam võlgniku kaitseks.
Kellel on, sellelt võetakse
«Tuleb hakata ka võla sissenõudja poolt vaatama,» ütles Kadak. Ta lisas, et õnneks võib elatusrahanõudes nüüd juba natuke rohkem raha ära võtta ega pea elatusmiinimumi alles jätma. «Kellelt midagi võtta, sellelt ka võtame,» kinnitas ta.
«Kes tahab aga sissetulekuid varjata, see teeb seda edukalt,» tõdes Kadak. Siiski on tema sõnul koostöö maksuametiga paranenud ja värske info on nende andmebaasidest ka täituritele kättesaadav.
Michali sõnul saaks lihtsa omavahelise koostööga muuta kohtutäiturite info abil ümbrikupalkade maksmise väga ebameeldivaks ettevõtmiseks.
Veidi on aidanud elatusrahavõlgnikke korrale kutsuda nende nimede avalikustamine kohtutäiturite kodulehel.
«Mõnele on avalikustamine kui hane selga vesi, mõni on hakanud maksma. Avalikustamine ei ole paraku nii palju mõjunud, kui loodeti,» kahetses Kadak, lisades, et avalikustada saab vaid juhul, kui sissenõudja sellega nõus on.
Justiitsministeerium ootab 15. septembriks ettepanekuid, kuidas vastutustundetuid võlgnikke mõjutada.
Kuidas taotleda elatusraha Euroopa Liidu piires?
Kui laste ema või isa elab näiteks Soomes või Iirimaal ega maksa oma Eestis elavatele lastele elatusraha, tuleb lapsi kasvataval vanemal pöörduda justiitsministeeriumi rahvusvahelise justiitskoostöö talituse poole.
Avalduse võib saata nii e-kirjana aadressil central.authority@just.ee kui ka tavalise kirjaga ministeeriumi postiaadressil. Seejärel annab ministeerium sõltuvalt konkreetsest juhtumist ja konkreetsest riigist täpsed juhtnöörid, milliseid dokumente on vaja ja kust neid saada.
Ministeeriumi talitus selgitab ka, kuhu on vaja dokumendid saata, kas ja kuidas on võimalik välja uurida võlgniku täpne aadress ja mida täpsemalt edasi teha.
Kuidas kogu menetlus täpselt korraldatakse, sõltub iga juhtumi asjaoludest. Osal juhtudel edastab dokumendid ministeerium, teatud juhtudel aga peavad isikud need ise edastama. (PM)