Setod nõuavad valitsuselt lihtsustatud piiriületust

Seto Kongress.

FOTO: Igor Taro/Postimees

Täna Värskas aset leidnud Seto Kongress nõuab valitsuselt lihtsustatud ületuskorra käivitamist Eesti-Vene piiri ületamiseks piiriäärsete elanike jaoks.

Oktoobris otsustas valitsus lihtsustatud korda mitte käivitada siseminister Jüri Pihli tugeva vastuseisu tõttu. Samas on selline kord käivitumas näiteks Lätis.

«IX Seto Kongressi saadikud nõuavad vabariigi valitsuselt lihtsustatud piiriületuse sisseseadmist vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele nr 1931/2006, kus Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni  piiriületuskorras määratletav piiriala ei tohi väheneda alla 50 kilomeetri,» seisab kongressi poolt vastuvõetud resolutsioonis.

«Nii palju kui oleme üritanud seda asja kultuurselt ajada, on peaaegu kõik ministrid sellega päri. Ainult siseministril Jüri Pihlil on vist mingi meditsiiniline probleem. Ta peab meid kõiki ja meie omakseid teisel pool piiri riigireeturiteks,» sõnas kongressil esinenud ning aastaid Kagu-Eesti viisakoordinaatori ametit pidanud Misso vallavanem Lembit Sikk.

«Aktsiisitõstmine käis meil kuu ajaga ära nagu naksti, põhjendusel, et Euroopa Liit nõuab. Siin on meil konkreetne vajadus, mida Euroopa määrus pealegi võimaldab,» rääkis Sikk.

Kongressi otsuse kohaselt peaks lihtsustatud kord laienema inimestele, kellel on tarvis piiri ületada näiteks elava sugulase või matusekoha külastamise, kinnisvara hooldamise, hariduse- ja kultuurialastel eesmärkidel ning ülepiiriliste koostööprojektide eesmärgil.

«Väga paljudes koostööprojektides oleks meil tänu lihtsustatud korrale võimalus kergendada asjaajamist,» avaldas arvamust Setomaa Valdade Liidu juhatuse liige Aare Hõrn.

«Näiteks uutes üle-piirilistes europrojekti saab Läti meie ees selge eelise, kuna sealsed inimesed saavad üle piiri lihtsamalt liikuma. Neil langevad nii viisaformaalsused, kui ka vajadus täiendavaid kulutusi planeerida,» selgitas ta.

Hõrna kinnitusel tabab viisarežiimi rakendumine kõige enam just Kagu-Eesti setusid, sest paljudel Petseri elanikel on Eesti passid ning Ida-Virumaal elab suur hulk Vene kodanikke ja hallipassimehi, kes ei vajagi viisat.

Kongressi saadikud leidsid, et Kagu-Eestis peab toimima kohapealne institutsioon, kes hakkab korraldama tasuta ja sooduskorras piiriületuskorra tagamiseks vajalikke toiminguid.

Ülepiiriliste majandussuhete arendamine Petseri rajooniga, sealhulgas Seto Maja korrastamine Petseris, on saanud ka kongressil kinnitatud üheks arenguprioriteediks.

Muus osas kinnitas kongress Seto kultuuri- ja arenguprogrammide toetuste jätkumise tähtsust ning infrastruktuuri riigipoolset finantseerimist, mis väljendub näiteks piiriäärsetele valdadele eraldatavas lisarahas teede remondiks ning uute väljaehitamiseks, kuna vana teedevõrgustik on Eesti-Vene piiri tõttu paljudes kohtades läbi lõigatud.

Üheksandat korda Värskasse kokku tulnud Seto Kongress on Eesti mõistes ainulaadne esinduskogu, mis ühendab nii kahe maakonna vahel jaotatud nelja Setomaa valla külade elanikke, Venemaa poolele jääva Petserimaa osa ning mujal Eestis tegutsevaid Seto organisatsioone.

IX Seto Kongressil valiti ka uus 13-liikmeline Vanematekogu, mis on täidesaatvaks organiks kongressidevahelisel ajaperioodil. Uute Vanematekogu liikmete sekka on näiteks valitud ka kunagine kaitseväe juhataja, praegu kaitseministeeriumi nõuniku kohal töötav Johannes Kert.

«Kuna sain Saatse kandis tagasi vanavanematele kuulunud maid, siis tekkis põhjus siia tulla. Eks ma vaatan, kuidas siin asjad lähevad,» ütles Kert.

Enamjaolt vahetunud Vanematekogu koosseis on paljude osalejate sõnutsi lootustandev. Viimastel aastatel on Vanematekogu paistnud silma enamasti sarnase sisuga deklaratsioonidega, mille sisuks on olnud Eesti sarjamine Eesti-Vene piirilepingu pärast.

«Tundub, et oleme nüüd saanud tegusa koosseisu, mis suudab kogu mainet parandada ja kellega kohe esimesest koosolekust korralikult tööle saab hakata,» sõnas kongressi peakorraldaja Vello Lõvi.

Esimene Seto Kongress leidis aset 1921. aastal Petseris Eesti Hariduse Seltsi majas. Sõjajärgsed, 1993. aastal taastatud kongressid toimuvad iga kolme aasta tagant Värskas. 

Tagasi üles