/nginx/o/2023/01/08/15068012t1h3ce3.jpg)
Rahvastikuministri büroo otsus tellida vestlussaateid venekeelselt telekanalilt Pervõi Baltiiski Kanal, mitte Eesti Rahvusringhäälingult, on mitmetpidi mõistetav otsus, ent annab siiski aimu Eesti infopoliitika (kui säärane asi üldse eksisteerib) puudulikkusest.
Ühelt poolt on sõnum selge: Eesti riik annab raha infokanalile, mis osaleb Eesti-vastases infosõjas. Kohalikud uudised ei ole samas nii vürtsikad ja kallutatud kui Venemaale mõeldud programm, kuid PBK kui kaubamärk kannab kindlasti Moskva silti.
Ent teisalt tekib ju küsimus: miks ikkagi selline konkurss tehti. End üliliberaalse turumajandusega reklaamivas Eestis ei tohiks tekkida rahulolematust - turul võidab lihtsalt parim pakkuja.
Kolmandaks. Rahvusringhäälingus lubati kasvatada venekeelsete uudistesaadete mahtu ja jutud ei rauge ka venekeelse telekanali käivitamise ümber. Kuid riigil raha justkui polevat. Nüüd aga jätkub raha PBK-lt vestlussaadete tellimiseks. Kas keegi ikka saab aru, mis meie riigi infopoliitika on?