/nginx/o/2011/07/11/666538t1hcc2a.jpg)
Eestis viimasel ajal läbiviidud uuringud näitavad, et asenduskodude noorte ettevalmistus iseseisvaks eluks ei ole alati piisav ning edukaks toimetulekuks on vaja neid toetada erineval moel ja tasandil.
Asenduskodust lahkuvad lapsed vajavad järelhooldust
/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
11. juuli 2011, 11:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Värskelt valminud käsiraamatu «Suunised praktikutele. Asendushoolduselt lahkumine ja järelhooldu»” Eesti juhtumiuuringu koostaja Merle Linno hinnangul võib üldiselt hinnata Eesti asendushooldusel elavate laste olukorda pigem heaks: ehitatakse peremaju, pööratakse aina enam tähelepanu sellele, asendushoolduselt lahkuv noor orienteeruks abistamise süsteemides, omandaks praktilised eluks vajalikud oskused, teatab Lastekaitse Liit.
Küll aga on Tartu Ülikoolis töötava Linno sõnul mõtlemapanev käsiraamatu soovitus noorte iseseisvaks eluks ettevalmistamisel pöörata tähelepanu nende enesehinnangu toetamisele ning suhete loomise ja hoidmise oskusele.
«Arvan, et just see on valdkond, millele peaksime Eestis rohkem tähelepanu hakkama pöörama teiste praktiliste oskuste õpetamise kõrval,» toonitas Linno.
MTÜ Lastekaitse Liit peab ülitähtsaks, et Eestis tunnistataks poliitilisel tasandil vajadust asendushoolduselt lahkumise ja järelhoolduse meetmete järele. Taani ja Inglismaa kogemused näitavad, et taoliste meetmete rakendamine vähendab oluliselt asendushoolduselt lahkujatele avalduvaid negatiivseid tagajärgi.
Värskelt valminud käsiraamatu «Suunised praktikutele. Asendushoolduselt lahkumine ja järelhooldus» peaeesmärk on anda põhimõtted ja praktilised juhised selle kohta, millised on kõige tõhusamad viisid, et tagada asendushoolduselt lahkumisel ja järelhoolduse ajal orbude ja vanemlikust hoolitsusest ilma jäänud laste edukas jõudmine täiskasvanuikka.
Suunised põhinevad viie juhtumiuuringu võrdleval analüüsil: need on kaks parimate praktikate näidet Taanist ja Inglismaalt ja kolm juhtumiuuringut uutest liikmesriikidest – Slovakkiast, Eestist ja Leedust.